VÄÄtsa valla teataja




Yüklə 61.66 Kb.
tarix30.04.2016
ölçüsü61.66 Kb.

VÄÄTSA VALLA TEATAJA

NR 8(55) AUGUST 2003



KOOL LÕPPES, MIS SAAB EDASI?
Kevad-suvine periood kujuneb eriti pingeliseks lõpuklasside õplilastele, sest saadud hinded võivad määrata ära edasise tuleviku, kas õnnestub sisse pääseda just sellesse kooli kuhu läksid sõbrad, kuhu soovitavad vanemad või mille kohta liiguvad positiivsed kuuldused. Seejuures ei mõelda tihti kas just sellest konkreetsest koolist saadav haridus või eriala läheb kokku minu enda soovidega, kas kujutan end saadud erialal päevast päeva töötamas või kas meeldib mulle see kool ka siis, kui sõbrad on lahkunud.

Juba põhikoolis on oluline teadvustada endale kas minna edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Enamike vanemate soov oleks näha oma last läbi gümnaasiumi kõrgkoolis. Statistika näitab, et umbes kolmandik kõrgharitutest töötab ametikohal, mis ei nõua seda otseselt, samuti ei kaota kõrgharidus võimalust tööta jääda. Gümnaasium ei anna erialaseid oskusi ja kui kõrgkooli pääsemine ei õnnestu, tuleb eriala omandada ikka kutsekoolis.

Samas näitab statistika, et kutsekoolide lõpetajate hulgas on töötus kohati suuremgi kui gümnaasiumilõpetajate hulgas, kuigi samas otsitakse teatud erialadele häid oskustöölisi lausa tikutulega. Millest siis vastuolu, et ametioskusega noored võivad osutuda samuti tööturul edututeks?

Igas ametis jagunevad töötaja kandidaadile esitatavad nõuded kolmeks. Esimese grupi moodustavad konkreestsed erialased oskused: näiteks oskus juukseid lõigata, käsitseda treipinki. Teises grupis on nõuded üldoskustele: oskus end arusaadavalt väljendada nii kõnes kui kirjas nii ema-, kui ka mõnes võõrkeeles, teadmised loodusseaduste toimimismehhanismisdest, arvutamisoskus, arvuti kasutamiseoskus. Need on just teadmised, mida annab üldhariduskool ja lüngad teatud ainete omandamises võivad saada takistuseks eriala õppimisel ja tööpostil.

Kolmandaks ja olulisimaks oskuste grupiks on just isiksuslikud ehk nn ülekantavad kvalifikatsioonid: vastutustunne, kohusetunne, kohanemisvõime, paindlikus, suhlemisoskused sh kliendi ärakuulamisoskus, võime konfliktolukordi ennetada või nende tekkides lahendada nii, et pooled rahule jääksid, valmisolek end pidevalt täiendada, julgus võtta vastu otsuseid ja valmidus vastutada oma otsuste tagajärgede eest, meeskonnatööoskus. Just need on omadused, mille kujundamine algab perekonnas, nende kujunemist saavad toetada koolis õpetajad, kaaslased, tutvusringkond. Küsitluste tulemustel heitsid tööandjad nii noortele kui ka eakamale tööõjule ette just puudujääke viimatinimetatud oskustes, seetõttu eelistavad tööandjad just tööjõudu, kes isikliksuslike omaduste põhjal sobib, sest puudujäävaid erialaseid oskusi on kooitusel tunduvalt kergem omandada kui muuta oma suhtumist töösse, klientidesse ja töökaaaslastesse.

Seetõttu tuleks koolis panna suuremat rõhku ka ülekantavate oskuste omandamisele, nagu nimetuski ütleb, saab nende omaduste olemasolul neid kasutada kõikidel elualadel, et olla edukas tööturul, mis ongi ju hariduse omandamise lõppeesmärk ja edukuse kriteerium.

Eelnevat arvesse võttes tuleks noorel oma võimete, huvide, soovide inventuur teha varakult. Soovitud kool välja valitud, tuleks seda kindlasti eelnevalt külastada, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Juba varem tuleks selgeks teha, kas koolis on mingid katsed või toimub vastuvõtt avalduste laekumise järjekorras, mistõttu on oluline avalduse esitamist mitte viimase minuti peale jätta.

Tihti on meilt tööhõiveametist küsitud, milliseid erialasid ikkagi tuleb õppida, et leida tööd. Vastus sellele ei ole kindlasti ühene ja absoluutne. Noorel on tähtis teadvustada, et õppides eriala, mis talle on südamelähedane, tuleb valmis olla tööotsingutele asuma väljaspool maakonda. Kui noor ei ole valmis kodupaigast lahkuma, piirnevad tema valikud Järvamaal pakutavate töökohtadega. Praegusel hetkel on enamnõutavad naistel just õmbleja ja müüja eriala, väga vähe otsitakse tööjõudu nn kontoritöödele. Meeste puhul on valikuvõimalused laiemad, kuid eelkõige leiab tööd korralik, karske, lahtiste kätega oskustööline.

Vajatakse metallitöölisi, puidutöölisi, elektrikke, ehitajaid - viimaseid just töö sesoonse iseloomu tõttu. Samas on praegusel kujul raske leida rakendust ärikorralduse või kodumajanduse eriala lõpetanud, kuna nende liiga üldised oskused ei rahulda enam kindla spetsiifikaga tööjõuvajadust omavat tööandjat. Ka Euroopa Liidus avatakse tööturg kõigepealt just erialase hariduse ja kogemustega oskustööjõule, selline tööjõud hakkab siis saama ka väärilist tasu.

Tööhõiveameti spetsialistina tahaks soovida kõigile noortele edu oma unistuste elluviimise okkalise tee esimesel etapil - valida endale sobiv ja tööturu nõudlust arvestav eriala. Kel see esimesel korra ei õnnestu, ei tasu meelt heita, Järvamaa Tööhõiveameti spetsialistid saavad abistada ka siis, kui oma nõust kipub nappima. Kui soovitud kool kättesaamatuks jäi, püüame aidata edasiste valikute tegemisel, tagavaravariandina on võimalik omandada eriala algteadmised ka tööturukoolituse käigus. Aitame leida ka töökohta.

Asume Paides, Pärnu 67
Leelo Rästas,

Järvamaa Tööhõiveameti kutsenõustaja




MIS TEOKSIL?
Kredexilt esimene toetus Väätsa valla korteriühistule eraldatud

Vastavalt KÜ Siiri (Põllu 1) taotlusele, eraldas Kredex 1000 krooni

tehnilise ülevaatuse toetuseks ja 23 170 krooni toetamaks maja akende

vahetust. Üldse on Järvamaalt esitatud taotlusi seni vaid Paide ja Türi

linnast, KÜ Siiri edu võiks aga innustada toatlema ka teisi Väätsa ja

Järvamaa maa-alevike ühistuid.



Vallavalitsus palub vallelanike abi ohtliku karuputke kaardistamisel

NImelt on keskkonnaministeeriumi eestvedamisel käivitunud riiklik programm

"Mürgised karuputked 2003-2010", esimeses järjekorras oodatakse üle

Eesti informatsiooni mürgise Sosnovski ja hiid-karuputke kasvukohtadest. Tegu on mürgiste ja ohtlike võõrliikidega, mille tõrjeks riiklik programm on ellu

kutsutud. Kes teab nimetatud putke kasvukohti, palume sellest teavitada

vallavalitsust või Järvamaa keskkonnateenistust. Info on teretulnud enne

15.septembrit.

Valla arengukavast

Valla arengukava struktuur on jätkuvalt avalikkusele kättesaadav meie

kodulehel ja vallamajas. Et arengukava eelnõu peaks volikogu 21. augusti

istungil minema juba 2.lugemisele, siis ootame kõiki väärt ettepanekuid veel

enne 10. augustit, mis võimaldab need läbi arutada volikogu komisjonides.

Ilus Koduvald konkurss on toonud allahindlusi AS Katri ja EhitusGamma kauplustes.

Parim kodukaunistaja selle kampaania raames saab lisaks kopsakatele fassaadimaterjalide allahindlustele ka valla 5000 krooni suuruse preemia.

Konkursile on vaja eelnevalt registreerida ning seda saab teha 31.augustini.

Konkursiga seoses järgnevad pakkumised:





Pakkumine EhitusGammalt Pärnu 6, Paides

VIVACOLOR kivi- ja puitfassaadivärvid

TIKKURILA puitfassaadivärvid

-15% jaehinnast

……….
AS KATRI pakkumine konkursis osalejatele


  1. ALLIGAATOR fassaadipahtlid, -krundid, -krohvid ja -värvid

-20%soodsamalt

2. SKALFLEX fassaadivärvid ja -krohvid - 20% soodsamalt

3. ESKARO fassaadivärvid: Ekolax, Ekotex, Veranda, Akrit F, Forsil

- 20% soodsamalt

4. NELF fassaadivärvid: Basis, Dekkend - 15% soodsamalt

5. ROOTSI PUNANE fassaadivärv superhind 29 kr/l

Soovitame Teil enne värvi / krohvi ostmist:


  1. Teha selgeks, mis värviga (krohviga) on praegu kaetud maja fassaad?

  2. Küsida kauplusest Ehituskaup, millised värvid (krohvid) sobivad antud aluspinnale?

  3. Tutvuda sobivate värvide (krohvide) omaduste, faktuuri ja hinnaga.

  4. Lähtudes sobivate värvide (krohvide) omadusest, hinnast ja soovitavast tulemusest langetada otsus.

Omalt poolt pakume Teile tasuta konsultatsiooni, vajaduse korral oleme valmis vaatama üle Teie maja fassaadi ja pakkuma Teile optimaalse lahenduse. Soovi korral ka töö tegemine meie poolt.

Asume Paides, Pärnu tn 66






VÄÄTSA VALD

otsib asjalikku ja aktiivset

NOORSOO- JA KULTUURITÖÖTAJAT
Nõuded kandidaadile:

· vähemalt keskharidus, kasuks tuleb noorsoo-, sotsiaal- või kultuuritöö

alane eriharidus;

· arvutikasutamise oskus baastasemel (MS Word, Excel jne);

· projektide koostamise-juhtimise kogemus;

· aktiivsus ja iseseisvus töös;

· hea suhtlemisoskus;

· korrektsus ja täpsus.

Pakume huvitavat ja sisukat tööd, milleks on Väätsa noorte vaba aja

sisustamine, avatud noortekeskuse juhtimine ja arendamine, ürituste

korraldamine, skatepargi rajamine ja palju muud.

Vajadusel tagame elamispinna, on võimalus panna laps kohalikku lasteaeda või põhikooli.

Kandidaadil saata CV koos palgasooviga ja haridust tõendava dokumendi koopia Väätsa Rahvamajja (Pikk 3, Väätsa, 72801 Järvamaa) 15.augustiks. Täiendav teave 056 911 038 või 051 678 79.

RATASTEL MÖÖDA VÄÄTSA VALDA


Just sellist pealkirja kandis laste suvine kolmepäevane jalgrattamatk. Projekti rahastamisvõimaluste leidmiseks kirjutas Tiia Mettus, matka tegid ratastel lastega kaasa põhikooli õpetajad Anneli Mand ja Helle Suurkivi.

Retk oli mõeldud eelkõige algklasside õpilastele. Kolme päevaga sõideti läbi umbes 50 kilomeetrit marsruudil: Väätsa - Röa - Lõõla - Saueaugu - Vahastu - Piiumetsa - Väätsa. Retke käigus tutvuti Vana-Kubja sigala, Saueaugu suurfarmi ja Väätsa Prügila elu-oluga, matkati Väätsa matkarajal, külastati lastelaagrit "Maal vanaema juures" ja Vahastu kirikaeda ning linnamäge.

Kõigest veidi lähemalt.

Esimese päeva õhtuks jõudsime Lõõlasse, kus käisime Saueaugu suurfarmis. Meid võttis vastu Antonina Voorel, kes lastele piimasaamise teekonda tutvustas ja laste küsimustele vastas. Iga piimamaias sai rüübata klaasikese värsket külma piima. Esimese öö saatsime mööda Lõõla koolimajas, kus endale ise ka süüa tegime.

Teisel päeval jätkus teekond Saueaugule, kus külastasime lastelaagrit, puhkasime ja einestasime. Sealt edasi viis vaikne metsatee meid Vahastusse. Jalutasime vahastu kiriku juures ja kalmistul, seejärel sõitsime läbi äsjasuletud Vahastu algkooli õue linnamäele. Kõrgelt linnamäelt avanes kena vaade kaugele. Kui küllalt jalgu puhatud, jätkus teekond Piiumetsa suunas.

Piiumetsa töökajas saatsime mööda teise öö. Lahke pererahvas eesotsas Helgi Lauluga oli meie jaoks toadki, kus magasime, soojaks kütnud ja meil lubati lahkesti kasutada sealset kööki.

Viimase matkapäeva hommikul käisime kiikumas Kaasiku kiigel ja suundusime Väätsa Prügilasse. Hilja Kerge korraldas meile toreda ekskursiooni, mille käigus selgitas põhjalikult prügila tööd. Ja oligi aeg asuda koduteele.

Tahame tänada kõiki, kes meie retke laabumisele kaasa aitasid. Lisaks eelpool mainitutele täname veel Teid Asta Suurkivi, Kaire Parmaste, Kaja Sepp ning Astrid ja Hannes Mölder.

Kes kaasa lõid, said kindlasti toreda elamuse, mitmed, kes end kirja panid, aga tulemata jäid…

Õpetaja Helle Suurkivi




OSALETI KÜLAPÄEVAL KABALAS

7.juunil toimus Kabalas Järvamaa külade päev. Väätsa valla külad sellel üritusel varem osalenud pole. Kuidas osavõtt teoks sai, jutustasid lehetoimetajale Lõõlas Leo Voorel ja Ester Luuk.


"Tahtsime lihtsalt proovida, polnud küll eriti täpset ettekujutust mis teha. Abiks võtsime vanad ajalehed, kus varem korraldatud päevadest juttu," alustas osakonnajuhataja Leo Voorel. "Mõtlesime vaatama minna ning ise palju kaasa võtta ja näidata," lisas Ester. "Kõigepealt vaadatigi üle need asjad, mis juba olemas, sest kohapeal tuli kujundada oma küla plats ja tutvustada külatooteid. Kohe läks mõte küla vaibakudujatele, kes olid lahkesti nõus ühist ettevõtmist toetama." Nõnda olidki Kabalas väljas Viivi Kruusmanni vaibad ja lapitöö lehmaga, kellest kujunes omamoodi vapiloom. Otse külaplatsi väravas püüdis pilku vaip Silvi Saagpakult, eksponeeriti ka kõige vanema külamamme Ella Klapi näputööd.

Eva Mikser ja Viivi Kruusmann seadsid kokku küla ajaloo ülevaate kaugemast ja lähiajast. Ott Luugi fotod näitasid külastajatele Lõõla loodust ja elanike tegemisi.

Kaunilt kujundatud külaplats tõi Lõõlale esikoha.

Üheks koduülesandeks oli valmistada looduslikust taimsest materjalist kompositsioon teemal "Elu maal". Enamus külasid olid välja läinud lille- ja oksteseadele, lõõlakad valisid aga hoopis omanäolise võimaluse - talu maketi. Peakunstnikuks oli Koit Piirisalu, entusiastlikud toetajad Ester Luuk, Antonina Voorel ja veel mitmed teisedki. Maketi suuruseks kujunes umbes üks ruutmeeter, millel kujutati talu kaheosalisena: ühel pool maamaja õu ja aed loomadega, teises nurgas peenema väljanägemisega linnamehe suvemaja. Ühendavaks lüliks kahe poole vahel sai külakiik. Koduloomad olid valmistatud kaalist (lehmad) ja porgandist (sead) ning üle värvitud. Need püüdsid külapäeval kõigi pilke. Üks kollektsionäär, kes kogus lehmakujusid, ei lahkunudki enne, kui oli lehmad endale saanud, vaatamata sellele, et need polnud ju püsivast materjalistki. Saadud väike sissetulek jääb külapäevade tarbeks. Kuna üks esikoht Lõõlal juba oli, anti maketi eest välja teine koht.

Muusikalist lusti pakkusid küla poolt Eve Martjak ja Helen Miitjan.

Veel osaleti teatevõistlusel, kus kulus ära nooremate Margo Tärni ja Helen Vaheri osalus. Sitkust ja kiirust nõudis näiteks aukliku ämbriga vee vedamine ühest tünnist teise. Teatevõistluse viienda kohaga jäädi rahule.

Mälumäng võideti tihedas konkurentsis nelja võistkonna vahel. Otsustavaks sai küsimus: mitu sakki on õllepudeli korgil. Mitu siis on? - selle küsimuse jätavad Leo ja Ester muiates vastuseta ja kõigile ise üle lugeda.
Tunnike meenutustega möödus kiiresti ja juba oligi osakonnajuhatajal aeg minna vaatama uue siloaugu täitmist. "Külas on enamus inimesi tööga hõivatud, peamiselt laudas ja traktoritel," ütleb Leo, kes ühtlasi ka külavanema ametis. "Meil on töölisasula. Töötuksolemise perioode siiski on, kuid lühiajaliselt."

Kabalas Järvamaa külapäeval käis Lõõlast 13 inimest. "Väljas oldi ühe eesmärgi nimel ja see tõigi edu," ütles Ester lõpetuseks.

Lõõla küla maketti saavad vallaelanikud näha Väätsa rahvamajas septembris näitusel "Tere, sügis!". Selleks ajaks valmivad maketile ka uued juurviljaloomad.






KES MINEVIKKU EI MÄLETA …

Juba 1989. aastast on Piiumetsas peetud kaheaastase intervalliga külakokkutulekuid. Seekordne üritus tõi kohale üle 300 inimese. Kokkusaamise tähtsust tõstis 580 aasta möödumine esimesest kirjalikust mainiminsest, toona küll veel võõrapärase Pylemetse nime all.

Mälestuskivi avamisel võtsid sõna vallavanem Jarno Laur, kauaaegne majandijuht Endel Lieberg, osakonnajuhataja Helgi Laul, naaberküla Lõõla esindus ning mitmed endised ja praegused külaelanikud. Kivi pühitses pastor Andreas Tšumakov, kes ka ise Piiumetsa juurtega. Kaunis kivi asub töökoja kõrval haljasalal. Kivi kõrval seisab vana ader sümboliseerimaks põllutöö jätkumist külas.

Mälestustahvlilt eemaldasid katte Leida Kruuse ja Osvald Loovili

Esimene teade siinsest asustusest on samuti seotud põlluharimisega, see on arheoloogiline leid - kaarsirp, mis ajaloolaste hinnanguil pärineb esimesest aastatuhandest.

Kivi asukohta valida oli raske. Üheks võimaluseks oli ka Kaasik, kus külarahvas kokku saab, kuid kahjuks on selliseid kokkusaamisi harva, peamiselt jaanitulel või külakokkutulekul. Külast läbisõitjad ei näeks seda üldse ja suur kena asi jääb n.ö nurga taha peitu. Nii saigi kivi asukohaks Türi-Väätsa, Vahastu, Lõõla teede rist - kõigile nähtav ja pideva hooldusega paik.

Kokkutulekuks valmis brošüür "Piiumetsa ajas ja mälestustes", mille koostajaks allakirjutanu. See on esimene katse külas toimunut üles kirjutada. Pearõhk on mõisa ja esimese vabariigi ajal, mistõttu meenutusedki vaid inimestelt, kes veel neid aegu mäletavad. Põgusamalt on ka kolhoosi ajast, mille kirjutamisel sai toetutud majandi kroonikaraamatutele, ja muudest külaelu tahkudest, et saaks terviklikum ülevaade juhuks, kui rohkem kirjutisi ei tule. Kirjutamist võiks aga siiski jätkata. Järgmine osa peaks põhjalikumalt kajastama eelmise sajandi teist poolt ja kirjutajaks inimene, kes ise sündmuste keskel elanud või nendega hästi kursis. Minu andmed pärinevad peamiselt Riigiarhiivist Tallinnas Toompeal, Maa-arhiivist ja Järvamaa Muuseumist. Päris mitmeid fonde jäi veel läbi vaatamata. Materjali kogumine ja kokkukirjutamine võttis aega umbes 2 aastat, kuid mitte just igapäevast ja

ka iganädalast tööd.



Lipu heiskavad vallavolikogu esimees Tiit Tuuleveski

ja endine külavanem Argo Arras

Siinkohal tahaksin märkida, et palju mahukam on Lõõla küla kohta kogutud materjal, mis köidetud mitmesse kogumikku. Suure töö on teinud Valter Oltjer ja Endel Rõõs, toetanud mitmed teised. Õnneks on Lõõla küla kohta säilinud palju materjali võrreldes Piiumetsaga. Lõõlast tuleb vallalehes juttu veel kindlasti ka kevad-suvel, sest siis peetakse seal kokkutulekut ja tähistatakse mitmeid külaga seotud juubeleid.

Kõige eelneva põhjal võib oelda, et Väätsa valla külad austavad oma ajalugu ja oskavad seda ka hinnata. Oma esivanemate mälestusi tuleb hoida ja enda omigi jagada. Vanad jutud ja mälestused annavad vahel ju ka jõudu ja mõtteid, et korraks lõõgastuda ja edasi minna. Üha kiirenev elutempo ja pidev konkurents teeb inimesed tuimaks, sellest tuleb end teadlikult lahti rebida: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ja vanasõna ei valeta.
Anneli Mand

HEAD VÄÄTSA PÕLLUHARIJAD

Väätsa maadel on peale mitmeid aastaid järjekordne võimalus läbi viia vabariiklikke künnivõistlusi, mis toimuvad 8. ja 9.augustil.

Esimesed künnivõistlused toimusid Väätsal 1967.aastal. Käesolevad on meil neljandad.

Eelolevad võistlused on kindlasti huvitavad tehnikanäituse ja praktiliste nõuannete poolest, kus igal pealtvaatajal on võimalus oma kätt proovida. Võistlema tulevad teiste seas ka sel aastal maailmameistrivõistlustel Eestit esindavad kündjad. Künnivõistluste erinevus eelmistest seisneb selles, et võistluskünd on ka pöördatradele.

Ootame kõiki vaatama ning loodame ühiste jõududega ja meeldiva kaasaelamisega võistluse edukat kordaminekut toetada. See on üritus, mis tõstab Eesti põllumajanduse mainet ja näitab Väätsa kui ühe künnivõistluste traditsioonide jätkaja head tahet. Olgu meie põllud alati korralikult haritud ja vili kasvamas. C.R.Jakobson on öelnud: "See jalg on ikka õigel teel, mis adra taga käib."
Tõnu Lieberg,

OÜ Väätsa Agro taimekasvatusala juhataja




PUHKUS REISIDES

1.-3. juulini viibisid Hiiumaal ekskursioonil Väätsa valla teismelised noored ja põhikooli töötajad.

Reis sai paljudele võimalikuks tänu Järva maavalitsuse, Väätsa vallavalitsuse ja firma EVA-Trans toetusele.

Hiiumaa vaatamisväärsusi aitasid tutvustada õpetaja Viivika Leis, kelle sünnikodu ja vanemad on saarel, ja fantastiline giid Urmas Selirand.

Tore, sõbralik, kannatlik ja uute muljete aldis oli kogu bussitäis erinevas vanuses noori inimesi 3.- 9. klassini. Teiega võiks selliseid ettevõtmisi veelgi korraldada. Palju tänu! Eestis on ju vaadata nii palju aja- ja kultuurilooliselt olulisi ja looduslikult imelisi paiku, mida mujal maailmas ei ole. Paraku on reisimine Maarjamaa saartele mõnikord kallimgi kui sõit Soome või Rootsi. “Nädalavahetusel tuleb 50 inimesega rühma puhul edasi-tagasi üleveo eest Hiiumaale maksta peaaegu 7000 krooni… samas on tühja bussi ülevedu Eesti ja Soome vahel 800 krooni,” väidab 1. juuli Päevalehes Airi Illison.

Ekskursiooni ajal saime end tunda turvaliselt, sest kehtestatud reegleid aitasid täita kooli direktor Enn Lehtpuu ja bussijuht Enno Jaanimäe. Aitäh!

Ööbimine oli Palade põhikooli võimlas, aga 3 toidukorda sama kooli euroremonditud sööklas. Meile õpetajatele pakkus huvi saada kooli majandusjuhatajalt ülevaade sellest, kuidas kohalik Pühalepa vald toetab kooli remonti ja kuidas spordihoonet ja sööklat kasutatakse lisaraha teenimiseks.

Mulle avaldasid kõige suuremat muljet Tahkuna, mille nõukogude ajast mahajäetud tulejuhtimistorni külastamine oli tõeline šokiturism, ja Aino Kalda suvekodu Kassaris.

Hoone, milles asus soome-eesti kirjaniku mälestustuba, on perekond Arderite eravalduses, aga see ei takista seda külalistele avamast ja tutvustamast.

Aino Kalda sünnist möödus 2. augustil 125 aastat. Tema teosed “Hundimõrsja” ja novellid, mille alusel vändatud filmid “ Jõulud Vigalas”, “Reigi õpetaja” ning arvukad memuaarid pakuvad lugemiselamust ikka ja jälle.

Projekt, mille raames Hiiumaa külastamine sai teoks, jätkub, sest haritud noor vajab oma edukaks tulevikuks pidevalt uusi muljeid ja eesmärgistatud tegutsemist.

Õpetaja Tiina Mälk



Arvamus

Haapsallu jõudsime peale kella kuut. Vaatasime Euroopa ainulaadseimat rongijaama, lossivaremeid. Jalutasime mööda Kuursaalist ning Tšaikovski pingist. Edasi sõitsime Rohukülla, et jõuda kümnese praamiga Hiiumaale. Ülesõit oli ilus nagu ikka. Nägime loojuvat päikest.

Ööbisime Paladel ja sõime seal kahel hommikul ja õhtul täiesti normaalset toitu.

Teisel päeval tegime Hiiumaale ringi peale. Giid oli tore, sest ei vaevanud meid arvukate faktidega, vaid kommenteeris huvitavalt.

Mulle jäid meelde eriti Leppekivid Pühalepal. Nende sattumist sinna ei osata siiani selgitada. Samuti jälgisime suure huviga tööd Vaemla villatehases iidsete masinatega, mis muutsid heide lõngaks. Sellest tegid ettevõtte kunstnikest omanikud kauneid esemeid, mida kohapeal oli võimalik osta.

Kui keegi Hiiumaale juhtub, soovitan kindlasti kõndida ka Sääretirbi lõppu, et saada üks korralik mereelamus.


Mari Valdur 9.klassi õpilane

SAAME KOKKU, LÄHEME KOOS



19.augustil Väätsa rahvamajas teismeliste (alates 12.a.) puhkeõhtu

projekti “Vaata ja imesta, tegutse ja räägi” raames.
*Kohal nõustaja Katri Pern - täiega noor: “Ma näen sind läbi…ma loen su mõtteid… sa vajad mind… ma olen …” Katri kannab mõnikord sellise kirjaga särki, meenutamaks oma õpinguid Tallinna pedagoogikaülikoolis, mille ta nüüd on edukalt läbinud ja töötab Türi majandusgümnaasiumis koolipsühholoogina.

*Mõnus musa

*Vaba lava

*Baaris suupistete oksjon

Kindlasti vajalik eelregistreerimine tel 05136093 või 056201501

24.augustil võimalus tulla Karksisse vabaõhuetendusele "Neetud talu"

Buss väljub Paidest kell 13 ja suundub marsruudile Väätsa kool - Lõõla - Piiumetsa - Türi - Karksi-Nuia Maie talu - Piiumetsa - Lõõla - Väätsa - Paide.

Sooduspilet (lapsed, pensionärid) 40 kr, täiskasvanud 70 kr; bussisõit 45 kr.

Eelregistreerida saab alates 11.augustist Väätsa põhikoolis kell 8-12 või tel 038-92242; 038-92463; 056201501

A. Kitzbergi “ Neetud talu” mängib Ugala teater. Lavastaja Katri Kaasik-Aaslav, näitlevad - Tõnu Tepandi, Meelis Rämmeld, Ott Aardam, Kata-Riina Luide, Kadri Lepp, Carita Vaikjärv, Margus Vaher, Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Enn Kose.

Tegijad on kirjutanud näitemängu reklaamiks nii:

“Etendus imeilusas orus Kitzbergi kodukohas. 80 aaatat tagasi kirjutatud loos on probleemid, mis aktuaalsed tänagi: jõukad talud on kaotanud palju oma endisest hiilgusest, maa nõuab palju vaeva ja tööd, kergem oleks see maha müüa ja linna äri ajama pageda; isa ja lapsed on vastamisi, kadunud poeg tuleb ühel päeval tagasi…"

Etenduse lõppedes moodustavad Ugala näitlejad rahvapilliorkestri ja laulukoori ning nendega on võimalik kaasa lüüa.

Ümber mänguplatsi lüüakse üles laat, kus kohalikud ja kaugemalt tulnud talupidajad saavad müüa oma kaupu käpikutest kamani ja laastukorvist sõirani.

“Ehk annab üks linnupete Karksi nõlvadel meile kõigile usku, et väljaspool suuri linnu võib elu kesta ja väärida elamist,” lõpetavad etenduse loojad oma kutse vabaõhuteatrisse.

Hea Väätsa valla omakultuuri huviline teismeline, noor ja vana, võta sõber kaasa ja tule 24.augustil näitemängu vaatama. Kindlasti registreeri eelnevalt ja varu sõidu- ning piletiraha. See etendus ei võta, vaid pakub nii lõõgastumist kui ka mõtlemist ja teadasaamist.
Kirjanduse õpetaja

Tiina Mälk




VÄÄTSA PRÜGILAS KEHTIB UUS PRÜGI VASTUVÕTUHIND

Väätsa Prügilas kehtib alates 1.augustist uus prügi vastuvõtuhind. Sorteerimata prügi ladustamishind on 413 krooni tonn, varasema 236 krooni asemel. Pügila juhid põhjendavad suurt hinnatõusu vajadusega koguda raha järgmise aasta investeeringuteks. Varasem hind oli kehtestatud kolm aastat tagasi arvestades vaid prügila igapäevaseid tegevuskulusid ning hinna sees polnud investeeringuraha. Nüüd aga on prügila areng jõudnud nii kaugele, et tuleval aastal peab alustama uue ladestusplatsi ehitamist, mis kokku maksab üle seitsme miljoni krooni.

Prügi odavamaks äraandmiseks soovitavad ettevõtte omanikud jäätmed sorteerida, selle tarvis on mitmel pool Järvamaal paigaldatud näiteks eraldi vanapaberi ja klaasikonteinerid. Sorteeritud ehk taaskasutatavate jäätmete vastuvõtuhinnad ei muutu.


MUINASTULEDE ÖÖ KUI ÜHTSUSE SÜMBOL

1992.a käivitati Soomes Turu maakonnas projekt nimetusega , "Muinastulede Öö”, mille algseks mõtteks oli saarestikul hääbuma kippuva elu edendamine. Iga aasta augusti viimasel laupäeval süüdatavad lõkked pidid sümboliseerima ühtsust ja sellega kaasnevad üritused kujunema suve lõpupeoks. Projekti ajaloolise taustana nähti muistset tava anda lähinaabritele lõkke abil märku meritsi saabuvatest külalistest või vaenlastest, kes tänapäevases kontekstis sümboliseerivad rõõmu ja muret.

Toredast mõttest on kujunenud omamoodi liikumine paljudes Läänemere äärsetes riikides. Ei piirduta ainult rannikuga, tuled süüdatakse ka sisemaal. Muinastulede kandvaks ideeks ongi nüüdseks kujunenud ühtsuse propageerimine Läänemere rahvaste seas, maaelu edendamine, kultuuripärandi säilitamine, erinevate piirkondade läbikäimise ja koostöö arendamine.

Tuletegemise kohtadeks valitakse jaanitule asemed ja ajalooga seotud paigad. Muinastuli süüdatakse tänavu 30.augusti õhtul kell 21.30.

Enne õhtust tulede süütamist sõidetakse läbi Süda-Järvamaa valdade eelnevalt kokkulepitud kohtadest ja tutvutakse paikadega lähemalt. Väätsa vallas peatutakse Piiumetsa Kaasikus esialgse ajakava järgi kell 18.10. Kokku sõidetakse läbi 11 kohta. Retk lõpeb Müüsleris, kuhu samal ajal jõuab ka Ida-Järvamaa esindus.

Täpsem info ilmub meie teadete tahvlitele rahvamaja ja vallamaja juures.

Kõik, kes sooviksid retkel kaasa lüüa, peaksid end kirja panema rahvamajas 22.augustiks. Registreerinute arvust sõltub busside tellimine!

Ootame osalema!




TÄNAVAKORVPALL

18. juulil toimus Väätsal tänavakorvpalli turniir. Osa võttis 2 naiste võistkonda, 2 poiste võistkonda ja 5 meeste võistkonda.

Kuna naiste ja poiste võistkondi oli vähe, siis moodustasid nad ühe alagrupi ja mängisid omavahel. Võitjaks osutus võistkond “Street”, kus mängisid Marko Mets, Kristjan Urm ja Taavi Suurkivi. Teise koha saavutasid “Vabad ja Kobedad” - Piret Põder, Aili Lessok ja Kertu Niidla. Kolmandale kohale tuli võistkond “Kelluke”.

Meeste arvestuses läks esikoht võistkond “ Raimule”, mille koosseisus mängisid Raimu Saaremaa, Kuldar Hansen ja Olev Soolep. Teine koht läks võistkond “Ilmarile” - Ilmar Mõttus, Andre Nurmsalu ja Laevu Filippov. Kolmas koht võistkond “Erkile” - Erki Lehtpuu, Tarmo Tuuleveski ja Edgar Niglas.

Ürituse toetamise eest tahaksin tänada vallavalitsust ning abi eest ürituse läbiviimisel Enn Lehtpuud. Loomulikult suurimad tänud osavõtjatatele.

Järgmisel aastal tahaks tänavakorvpalli siin läbi viia etappidena. Igal kuul toimuks üks etapp ja võitjad selgitatakse etappide punktide alusel. Kui teil tekkis mõtteid antud teema osas, siis andke teada.

Sportlikku suve jätku!

Marge Kannel,

põhikooli huvijuht


SÜNNIPÄEVAD AUGUSTIS

VAIKE LINKMANN 79

HELDI JUHVELT 76

ENDEL LIEBERG 76

HERMILDE MURUMAA 74

JOHANNES SARAPUU 72

LINDA JÄRVE 72

SILVIA VIITAL 71

AINO MILJAN 71

EVE VARBLANE 65

ANTS VETRE 65

VILLEM MARTJAK 60

ELLE PARMASTE 60

JAAK JÄRVE 55

ANDRES HÕIMRA 55

KIRTSI JOOSEP 55

ELMAR PIHLAK 55

ARNO KATTAI 50

ARVI SAARIK 50

ENN TOHVELMANN 50


Õnnitleme!


UUED VALLAKODANIKUD

Kevin Kinev 21.juuni 2003

Hanna Tedre 30.juuni 2003

Artur Tammiste 1.juuli 2003



Daniel Antero Kyander 25.juuli 2003
Õnnitleme vanemaid!

TEATED





  • Väätsa põhikooli 2002/2003 õppeaasta avaaktus toimub rahvamajas 1.septembril kell 10.




  • Kool teatab, et vallamajas saab maksta põhikooli õpilaste töövihikute raha. Töövihikuid väljastatakse ja müüakse ka 21. ja 22.augustil koolimajas kell 9 - 12.




  • Väätsa rahvamaja muusikaklass võtab sügisel vastu uusi õpilasi laulmise, klaveri ja akordioni erialale. Registreerimine telefonidel 038 92 443 vallamajas või 038 92 282 rahvamajas kuni 15.augustini.


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azrefs.org 2016
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə