Tallinn antsla jahipiirkonna piiride muutmine I asjaolud




Yüklə 37.42 Kb.
tarix30.04.2016
ölçüsü37.42 Kb.

05.02.2014 EELNÕU





Tallinn

……………………………...






Antsla jahipiirkonna piiride muutmine



I Asjaolud
Eestis on mitmeid kaitsealasid, sealhulgas Karula rahvuspark, mis on jahiseaduse (edaspidi nimetatud JahiS) kohaselt jahimaad, kuid ei kuulu ühegi jahipiirkonna koosseisu.
JahiS § 3 lg 1 järgi on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud (JahiS § 3 lg 2 p 2).
Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit (JahiS § 5).
Karula rahvuspargis on Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 149 „Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi nimetatud Karula kaitse-eeskiri) kohaselt jahipidamine teatud piirangutega lubatud nii sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Seega on Karula rahvuspargi territoorium tervikuna jahimaa (v.a Kaadsijärve ja Pautsjärve reservaat).
JahiS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et Keskkonnaamet võib liita jahipiirkonnaga jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu.
Karula rahvuspark, pindalaga 12364 ha (sellest jahipiirkondadega liitmata jahimaa pindalaga 11095 ha), asub Valga- ja Võru maakonnas.
Karula rahvuspark külgneb Antsla, Karula, Koemetsa ja Lüllemäe jahipiirkonnaga.
II Põhjendus
Kaitsealade jahimaade liitmine jahipiirkondadega on kavandatud keskkonnaministri 23.09.2008 käskkirjaga nr 1323 kinnitatud „Jahinduse arengukavas aastateks 2008-2013“. Arengukava eesmärkideks on jahinduse korraldamise valdkonnas: kolmanda sektori panuse suurendamine, ulukiasurkondade seisundit arvestavate paindlike ja efektiivsete jahinduse regulatsioonide tagamine ja Eestile omase jahikultuuri säilitamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks arengukava järgi jagada suuremate looduskaitsealade ja rahvusparkide territooriumid külgnevate jahipiirkondade vahel või moodustada uued jahipiirkonnad.
Seega on üheks Karula rahvuspargi jahipiirkondadega liitmise põhjuseks jahinduse arengukava elluviimine. Samas on alade liitmiseks ka mitu praktilist põhjust.
Nimelt reguleerisid 01. juunini 2013 kehtinud jahiseaduse kohaselt ulukite arvukust jahipiirkondadega liitmata loodusobjektidel jahindusorganisatsioonid, kellega Keskkonnaamet oli sõlminud vastava lepingu. Lepingus sai Keskkonnaamet täpsemalt kokku leppida jahipidamise tingimused, näiteks määrata seiretingimused. Kehtiva jahiseaduse kohaselt (JahiS § 21 lg 3) peab ulukite seiret tegema vaid jahipiirkonna kasutaja ning Keskkonnaameti korralduse alusel (JahiS § 23 lg 4 p 7) määratud kaitseala ulukite arvukuse reguleerijal vastavat kohustust ei ole. Viimane on kohustatud täitma ja tagastama jahiloa kütitud looma andmetega, kuid muud seiret ta tegema ei pea. Samas oleksid Keskkonnaametile kui kaitseala valitsejale ning Keskkonnaagentuurile vajalikud võimalikult täielikud seireandmed kogu Eesti ulukiasurkonna kohta, et saada ülevaadet asurkonna seisundist ning kavandada edaspidist küttimise mahtu ja struktuuri.
Peale selle on kaitsealade liitmisel oluliseks teguriks Keskkonnaameti kohustus, jahipiirkonnaga liitmata jahialal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist, hüvitada osaliselt ulukite poolt tekitatud kahju (JahiS § 46 lg 1 p 4). Keskkonnaameti hinnangul on ulukikahjude tekkimise vältimine efektiivsem, kui jahimaad kasutab jahipiirkonna osana jahipiirkonna kasutaja. Jahipiirkonna kasutajad teevad maaomanikega koostööd jahindusnõukogudes. Samuti suhtlevad jahipiirkonna kasutajad ka igapäevaselt jahinduse korraldamise teemadel maaomanikega saades sel viisil infot kahjustusaltide alade kohta ning lepivad kokku kahjustust ennetavad meetmed ja kahju kompenseerimise tingimused. Samuti suudab jahipiirkonna kasutaja võrreldes haldusorganiga korraldada kiiremini vajalikus kohas jahi, et kahjustusi vältida.
Kaitsealade liitmise põhjuseks on muuhulgas halduskoormuse vähendamine, sest kõigi jahimaade jahipiirkonna kasutajatele üleandmisel kaob Keskkonnaametil vajadus seal jahi korraldamiseks.
Keskkonnaamet on Karula rahvuspargi puhul võtnud eesmärgiks liita ala piirnevate jahipiirkondadega ning mitte moodustada nende alade baasil uusi jahipiirkondi, sest alates rahvuspargi moodustamisest on rahvuspargi alal ulukite arvukust lepingu alusel reguleerinud külnevad jahipiirkonnad või jahipiirkondadega tihedalt seotud, kohapeal elavad, jahimeestest maaomanikud. Külgnevad jahipiirkonnad ja kohapeal elavad, jahimeestest maaomanikud on esitanud Keskkonnaametile rahvuspargi ala liitmiseks vastavasisulised kirjalikud ettepanekud, kus on kirjeldatud ja kaardil kujutatud ka liidetavate alade piirid.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis 19.09.2013 toimunud nõupidamisel, millest võtsid osa Karula rahvuspargiga piirnevate jahipiirkondade ja Keskkonnameti esindajad ning kaitsealal elavad jahimehed, otsustati jahipiirkondadega liita alad, kus aastaid on ulukite arvukust reguleeritud. Nõupidamisel otsustati, et liidetavate alade põhja-lõunasuunaline piir läheb Valga ja Võru maakonna piiri mööda nagu ajalooliselt on välja kujunenud. Piir on piirkirjelduses kirjeldatud mööda metsakvartalite ja katastriüksuste piire, kuna need kattuvad maakondade vahelise piiriga. Alade vaheline ida-läänesuunaline piir läheb mööda Lüllemäe-Litsmetsa maanteed. Liidetavatest aladest on välja arvatud Karula rahvuspargi reservaadid. Alad liidetakse Antsla, Karula, Koemetsa ja Lüllemäe jahipiirkondadega.
Antsla jahipiirkonna senine pindala on 14.05.2003 Keskkonnaministri määruse nr 45 “Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine” (edaspidi määrus nr 45) § 1 p 1 kohaselt 7890 ha. Pärast Karula rahvuspargi osa liitmist on Antsla jahipiirkonna pindala ja jahimaa pindala 8643 ha.
Jahimaa hulka ei arvata tiheasustusalasid ega kaitseala vööndeid, kus jahipidamine on keelatud.

Jahipidamisele kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse JahiS nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtestatud kaitsekord ei sätesta teisiti.


Käesoleva käskkirja jõustumiseks tuleb kehtetuks tunnistada keskkonnaministri 14.05.2003 määruse nr 45 “Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine” § 1 p 1 ja § 2 p 1.

III Menetlusosaliste ärakuulamine

Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna piiride muutmisele avatud menetluse sätteid, arvestades JahiS erisusi.

Keskkonnaamet edastas käesoleva käskkirja eelnõu ....02.2014 Antsla, Karula ja Mõniste vallavalitsustele, Antsla, Koemetsa, Karula ja Lüllemäe jahipiirkonna kasutajatele ning Karula rahvuspargi maaomanikele. Kirjas määrati ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks ....02.2014 ning anti teada, et eelnõu avalik väljapanek toimub Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Karula kontoris alates ....02.2014 kuni ....02.2014. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus ....02.2014 üleriigilise levikuga ajalehes „Eesti Päevaleht“ ning ....02.2014 kohalikes ajalehtedes "Võrumaa Teataja", "Valgamaalane" ja „Tarupettai“. Avalikku istungit ei toimunud, sest vastuväiteid istungi mittekorraldamise kohta ei ole esitatud. Erinevates väljaannetes avaldatud teade sisaldas infot, et vastava ettepanekuta avalikku istungit ei korraldata.

IV Otsustus
Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning punktis 2 esitatud põhjendust, tuginedes JahiS § 11 lg-le 2, lg-le 5 ja § 12 lg 1 punktile 3, HMS §-dele 46-50 ja juhindudes keskkonnaministri 19.01.2009 määruse nr 5 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 6 lõike 2 punktist 18
OTSUSTAN:


  1. Liita Antsla jahipiirkonnaga Karula rahvuspargi Karula rahvuspargi Võru maakonda jääv osa, mis hõlmab maa-ala Lüllemäe-Litsmetsa maanteest põhja pool ja ei ole liidetud jahipiirkondade jahimaaga.

1.1. Antsla jahipiirkonna pindala ja jahimaa pindala on 8643 ha.




    1. Antsla jahipiirkonna piir kulgeb Valga–Võru raudtee ja Lambahanna oja ristumiskohast mööda raudteed Võru suunas VaabinaKogreHüti teeni, jätkudes mööda VaabinaKogreHüti teed AntslaKeemaRimmi maanteeni; sealt mööda AntslaKeemaRimmi maanteed Hõrimo talu teeni ning mööda Hõrimo talu teed Pudle kraavini Hõrimo talu juures; edasi mööda Pudle kraavi Tõnu ojani ning mööda Tõnu oja Mustjõeni; seejärel mööda Mustjõge Antsla–Tsooru maanteeni, jätkudes mööda maanteed Litsmetsani; sealt mööda Litsmetsa-Lüllemäe-Puurina maanteed katastriüksuse 14303:001:1164 lääneservani (koordinaatide punkt 6403806; 648132); edasi mööda katastriüksuste 14303:001:1164 ja 14303:001:0670 läänekülge kuni katastriüksuseni 14303:001:1163 (koordinaatide punkt 6404227; 648616); siis mööda katastriüksuse 14303:001:1163 läänekülge katastriüksuseni 14302:001:0131, sealt edasi katastriüksuse 14302:001:0131 edela- ja loodekülge kuni katastriüksuseni 14302:001:0015, sealt edasi katastriüksuse 14302:001:0015 läänekülge pidi kuni Lustimõisa-Valtina teeni, jätkudes mööda katastriüksuste 14302:001:0014 ja 14302:001:0132 edelakülge kuni ristumiseni katastriüksusega 14302:001:0133; sealt edasi mööda katastriüksuste 14302:001:0133 ja 14302:001:0014 lõunakülge kuni Võrumaa metskonna kvartali AS054 edelanurgani (koordinaatide punkt 6408252; 647671); sealt mööda kvartalite AS054 ja AS025 lääneserva kvartalit AS025 poolitava sihini, edasi mööda kvartalit AS025 poolitavat sihti Pulga talu läänepoolse piirikraavini, jätkudes mööda Pulga talu piirikraavi Valga–Võru raudteeni; siit mööda raudteed Antsla linna piirini ning mööda Antsla linna piiri Valga–Võru raudtee ja Lambahanna oja ristumiskohani.




    1. Antsla jahipiirkonna piirimuudatused jõustuvad koos 14.05.2003 määruse nr 45 “Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine” § 1 p 1 ja § 2 p 1 kehtetuks tunnistamisega.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide käskkirja andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse seadustikus sätestatud korras.

Andres Onemar

Peadirektor

Lisa: Antsla jahipiirkonna kaart

Jaotuskava: Keskkonnaministeerium, metsaosakond, Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja



Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee)


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azrefs.org 2016
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə