Püsilillekataloog 2004




Yüklə 207.68 Kb.
səhifə1/4
tarix26.04.2016
ölçüsü207.68 Kb.
  1   2   3   4

Püsilillekataloog 2004

Saadan Teile tutvumiseks oma püsilillekataloogi istutusmaterjali (sibullillede ja pojengide) müügiks või vahetuseks. Kõik pakutavad lilled on külmakindlad ning mina neid talveks oma aias ei kata. Kuna olen vaid harrastusaednik ja tootmisega ei tegele, siis on mul enamikust taksonitest taimi küllalt väikeses koguses ning hilisematele tellijatele ei pruugi kõike jätkuda. Eriti väikeses koguses oleva istutusmaterjali nime taha on lisatud tähed *VK – ainult taolisi taimi tellides ei pruugi te halvimal juhul tellimusest midagi saada. Kõige enne lõpevadki alati VK-ga tähistatud odavamad sibulad. Kuid õnne proovida tasub siiski. Tulpe, nartsisse, hüatsinte ja muid tavalilli saate sügisel osta ka aianduspoest, seetõttu noid ma peaaegu ei pakugi. Mõnedel taimedel esineb numbrite all alapunkte (näiteks nr. 2 all on nii 2A kui 2B): kui te pole täpsemat alapunkti valikut teinud, jätan otsustusõiguse variantide vahel endale. Siinse kataloogi taimede hinnad ei peegelda taimede ilu, vaid pigem nende haruldust. Tühistes kogustes pakutavad kallihinnalised haruldused on mõeldud eelkõige vähestele entusiastlikele kollektsionääridele, kuigi nende lillede kasvatamine ei paku mingit raskust ka algajale. Maailmas on eri lillede jaoks välja kujunenud omad hinnatasemed, mida realistlik müüja peab teadma ja arvestama, siiski olen püüdnud paljude meie inimeste vähest ostujõudu arvestades hoida oma hinnad neist alumistest piiridest isegi allpool. Kõik saadetavad sibulad on kasvatatud ja paljundatud oma aias, mitte kusagilt loodusest välja kaevatud. Parim Teile oleks, kui saaksin pojengitellimused kätte enne 20. augustit, sibullillede omad 1. septembriks. Tellitud istutusmaterjali saadan tellijale postiga septembri esimesel poolel. Postikulud -- pakikast pluss saatekulud -- 39 EEK tasub tellija. Aadress: 50002 Tartu, postimaja, postkast 175, Sulev Savisaar, kontakttelefonid 7 485 835 ja 7 351 842 või e-mail: Sulev.Savisaar@mail.ee

Sibulate hinnad on antud Eesti kroonides (EEK). Enamasti on antud sibula tükihind, osadel juhtudel aga komlekti hind. Näiteks tähistus 2 tk.: 6.- näitab, et 2-sibulaline komplekt maksab kokku 6 krooni.

Tellijatele saadan järgmisel aastal uuendatud sortimendiga kataloogi.



Alltoodud ja ka paljudest muudest sibullilledest saate peagi põhjalikumalt lugeda minu arvatavasti augusti lõpus ilmuvast raamatust "Eesti sibullilleentsüklopeedia" (alapealkiri: "Eesti aedades kasvatatavad sibullilled koos kirjelduste ja kasvunõuetega – 980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast"). Raamatu mahukuse ja kalliduse tõttu annab kirjastus selle välja väikeses tiraažis, mistõttu kardan, et ostmisega viivitajatele ei pruugigi seda jätkuda.
Laugud (Allium) eelistavad kuiva päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat mulda. Erinõuded on vastavate liikide juures eraldi välja toodud.

  1. Allium aflatunense (spont. Kirg., mount. Fergana), aflatuni lauk Fargonast. *VK: Tjan-Šani mäestikust Kirgiisiast Fargona (Fergana) mäeahelikust korjatud laugu 100-120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul lillakaspurpursete tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe keraõisik. Veidi sinkjashallid laiad rihmjad lehed kuivavad varakult. 15.-

  2. Allium aflatunense, aflatuni lauk (leiukohata). *VK. Taimed ei erine välimuselt eelmistest. Siin pakun kahesuguseid sibulaid: 2A: nii teadmata leiukohaga taimi kui ka 2B Fargona taimedelt aias vabatolmlemisest saadud seemnete külvist kasvatatud taimi. Kui teid taimede leiukohad ei huvita, siis võite eelistada odavamat materjali. 6.-

  3. Allium aflatunense (spont. Kirghizia, Chatcal mnt.), aflatuni lauk Tšatkalist. *VK. Ka lätlaste poolt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud taimed ei erine välimuselt eelmistest tuntavalt. 15.-

  4. Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgusel varrel on juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihe mustjaspunane lame-poolkerajas õisik. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. 12.-

  5. Allium auctum (spont. Tauria, mt. Aju-Dag, 1980), paislauk. 60 cm kõrgusel varrel 3 nädala kestel juunist juulini õitsev 8 cm läbimõõduga tihe (pool-)kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Isegi Läti maailmakuulus lauguteadlane Arnis Seisums, kelle hiiglaslik laugukollektsioon on vist maailma esinduslikeim, sai paislaugu sibulad alles hiljuti minult. Minu sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. 95.-

  6. Allium backhousianum, Backhousi lauk. *VK. Juuni esimesel poolel puhkeb 1-1,4 m pikkusel varrel 6-8 cm läbimõõduga tihe valkjas keraõisik. 2 suurt ja võimast maadjat rohelist lehte on mõõdus 10 × 50 cm. Õisiku küllalt tagasihoidliku ilu tõttu (maitse asi!) pakub see aianduslikult äärmiselt haruldane Kesk-Aasia liik huvi eelkõige kollektsionääridele. Emataimed on korjatud Tadžikistanist Karadagist ning Kirgiisiast Fargona (Fergana) ahelikust Džalalabadi lähedalt, kuid välimuselt nad teineteisest ei erine. Pakun nende mõlema vabatolmlemisest saadud aiaseemikuid. 95.-

  7. Allium barsczewskii (spont. Uzbekistan, Aman Kutan), Barštševski lauk Aman-Kutanist (ARJA 98-54). 20-70 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev poolkerajas 2-5 cm läbimõõduga kimpjas õisik koosneb lillakaspunastest kellukjatest ülesvaatavatest õitest. 3-5 kitsast lehte on õitsemise ajal värsked tumerohelised. Lätlased korjasid selle erksavärvilise variandi taimed Usbekistanist Zarafšoni mäestiku lääneosast Aman-Kutanist. 95.-

  8. Allium barsczewskii ‘Akbulak’ (Janis Rukšans 1988), Barštševski lauk ‘Akbulak’. *VK. Erk punakaspurpurne variant lameda 5 cm läbimõõduga õisikuga on Janis Rukšansi poolt välja valitud Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust korjatud materjalist (RKMP 82-05). Kui enamasti on selle liigi taimedel õisikud lühiraolised nagu ristikunupud, siis sellel sordil on õieraod pikad. 95.-

  9. Allium beesianum, Beesi lauk. Hiinas Sichuanis ja Yunnanis mägedes kasvav 25 cm kõrgune lauk õitseb augustis tihedas paljuõielises poolkerajas õisikus asuvate siniste torujas-kellukjate rippuvate õitega. Kitsad lehed on haljad kevadest sügiseni. Seda lille on nimetatud aristokraadiks laukude seas. Pakun ehtsat liiki. Päike. Muld ei tohiks olla liiga kuiv. 40.-

  10. Allium caeruleum, taevassinine lauk. *VK. Siberis ja Kesk-Aasias kasvav umbes 1 m kõrgune ilulauk kolmekandiliste lehtede ja siniste laikellukjate õitega tihedas 5-7 cm läbimõõduga kerajas õisikus juulis. 4.-

  11. Allium carinatum subsp. pulchellum f. album, ilusa laugu valgeõieline vorm. Looduslikult Euroopas ja Türgis kasvava lille 30-60 cm kõrgusel varrel on augustis umbes 5 cm läbimõõduga hõre valge õisik, mille välimised pikad sarikakiired kaarduvad kaunilt allapoole (nagu ilutulestik). Väikesed õied on kellukjad. 15.-

  12. Allium cernuum, kaldlauk (heleroosa). Tugev kuni 70 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis pisikestest roosadest kellukjatest õiest koosnevat rippuvat 6 cm laiust õisikut. Kitsad lehed on haljad sügiseni. See Põhja-Ameerika liik tahab päikeselist mitte liiga kuiva mullaga kasvukohta. Teda võib istutada peenra või kiviktaimla kõige külmematesse kohtadesse. Lehti süüakse nagu murulaugu omi. 8.-

  13. Allium cernuum, kaldlauk (lillakaspunane). Arnold Hannusti käest saadud kaldlaugu lillakaspunaste õitega värvivariant. Osa botaanikuid peab kaldlaugu Ameerika idaosast pärinevat tumedaõielist varianti eraldi liigiks äligeini lauguks Allium allegheniense. 20.-

  14. Allium cyaneum, rukkilillesinine lauk. *VK. Hiina mägiaasadelt pärinevad 10 cm kõrgused taimed õitsevad augustis väikeste siniste õitega 2-2,5 cm läbimõõduga lame-poolkerajates õisikutes. Aednikud pakuvad teda tihti valesti Beesi laugu pähe. Niitjad lehed on rohelised kevadest sügiseni. Aias eelistab niisket, vett hästi läbilaskvat mulda, kasvades hästi ka turbamullal. Ka õhk peaks olema niiske. 20.-

  15. Allium cyathophorum var. farreri, Farreri lauk. 30 cm kõrgusel varrel ripub juulis väike tihe longus tumepurpurne õitekimp. Hiinas Gansu ja Sichuani provintsis kasvav teisend on teravatipuliste õielehtedega. Tahab nii niisket happelist mulda kui ka niisket õhku. Päikest eelistades taluvad nad hästi ka varju. 7.-

  16. Allium darwasicum (spont. Tadj., Karatag), darvaasi lauk. Varakult, juba mai lõpus puhkeb 20-30 cm kõrgusel varval 4 cm läbimõõduga püstine kimpjas-poolkerajas tihe hüatsindilõhnaline õisik, mis koosneb kellukjatest ülesvaatavatest valgetest roheliste seljasoontega õitest. Pakutavad taimed pärinevad Tadžikistanist Hisori mäestikust Karatagi lisajõe Kaznoki äärest. 45.-

  17. Allium 'Globus' (Joshtova, Vaclavik 1985), lauk 'Globus'. 40-50 cm kõrgune juuni algul puhkev hübriidne (karatau lauk x varrekas lauk; A. karataviense × A. stipitatum) kuni 13 cm läbimõõduga kahvatu helelilla õisikukeraga ilulauk. 9.-

  18. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala), mahhatškala lauk. Umbes 80 cm-sel varrel puhkeb juuni esimesel poolel kuni 8 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. 1981. aastal sain ühelt Mahhatškala lillekasvatajalt 2 kohaliku loodusliku laugu sibulat. Pärast paljundamist olen hiljuti taimi andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Maailmas ei paku seda aianduse jaoks tundmatut ehtsat liiki peale minu keegi. Küll pakub üks firma maailmas Allium grande nime all ekslikult hoopis mingit varrepaksendusega (pskemi laugu taolist?) valgeõielist liiki. Ehtne liik 380.-

  19. Allium hollandicum ‘Purple Sensation’ (syn. A. aflatunense hort. ‘Purple Sensation’; J. Bijl 1963), hollandi lauk ‘Purple Sensation’. *VK. Kuni 80 cm kõrgusel varrel õitseb juunis 2 nädala kestel ere violetjaspurpurne 10 cm läbimõõduga tihe õisikukera. Just selle sordi järgi kirjeldas botaanik R. M. Fritsch 1993. aastal uue liigi A. hollandicum (hollandi laugu), mis leiti ka Iraani loodusest. Sorti pakutakse meie aianduskauplustes ekslikult aflatuni laugu sordina. 6.-

  20. Allium hymenorrhizum, peenejuureline lauk. Aasia niiskete niitude taime rohkem kui 1 m kõrgune peenike, kuid väga jäik vars kannab juulis 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Õied on kellukjad. Kitsad lehed on peaaegu sügiseni ilusad ja värsked. Lehtede poolest sobib ta lehtilutaimeks. Liik on maailma aianduses vähetuntud. 120.-

  21. Allium jesdianum, jazdi lauk. Peaaegu meetrikõrgune Kesk-Aasia ilulauk on mais-juunis tumelilla keskmise tihedusega 7-9 cm läbimõõdus õisikukeraga, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Jazdi lauku levitatakse maailmas tihti Rosenbachi laugu (A. rosenbachianum) eksitava nime all. Siin pakun teadmata loodusliku leiukohata aiataimi. 2 tk.: 6.-

  22. Allium jesdianum (spont. Tadj., Varzob), jazdi lauk Varzobist. Tadžikistanist Varzobist korjatud sibulad. Kirjeldus ühtib eelmisega. 5.-

  23. Allium jesdianum RKM 82-38, jazdi lauk RKM 82-38. Sibulad (RKM 82-24) on korjatud Tadžikistanist Zarafšoni mäeahelikust 2. Shingi järve äärest. Välimuselt ei erine nad oluliselt eelmistest. 5.-

  24. Allium jesdianum ‘Akbulak’ (Janis Rukšans 1988), jazdi lauk ‘Akbulak’. Läti sordiaretaja poolt 1982. aastal Usbekistanist Zarafšoni ahelikust Akbulaki jõe ümbrusest 1500 m kõrguselt korjatud sibulatest (RKM 82-17) väljavalitud sordi 80 cm kõrgusel varrel on juunikuus erk-tumepurpurne kerajas 10 cm läbimõõduga õisik. 5.-

  25. Allium jesdianum ‘Michael Hoog’ (Janis Rukšans 1985), jazdi lauk ‘Michael Hoog’. Lätis valitud jazdi laugu sortidest on varane ‘Michael Hoog’ kõige ilusam, võimsam, kõrgekasvulisem (120 cm), suurima õisikuga (läbimõõt 13 cm) ning teistest sortidest veidi heledama õievärvusega (purpurne või lilla). Kloon on välja valitud Pamiirist, Tadžikistanist Dušanbe lähedalt 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist 1982. aastal Janis Rukšansi ja Mari Kitse poolt korjatud sibulapartiist RM 82-68. 7.-

  26. Allium jesdianum ‘Purple King’ (Janis Rukšans 1981), jazdi lauk ‘Purple King’. *VK. Väga tumepurpurne 7-9 cm läbimõõduga tihe õisik on 70 cm kõrgusel varval. Jazdi laugu sortidest on see kõige hilisem, nõrgem ja tagasihoidlikum. Sordile aluse pannud sibulad on korjatud Usbekistanist Hisori mäestikust 1900 m kõrguselt Kandarast. 5.-

  27. Allium karataviense, karatau lauk. *VK. Omapärane Kesk-Aasias lubjakiviklibul kasvav madalakasvuline (kuni 20 cm) lauk. Peaaegu maapinnal asetseva 2-3 laia, sinakasrohelise lehe keskel, otsekui ilma varreta, “istub" mais-juunis suur ja tihe valkjas õisikukera läbimõõduga 10 cm või enam. Ka viljumise ajal on taim veel kaua ilus. Paljuneb vaid seemnetega. Pakun 1976. aastal Tartu turult ostetud ning Eesti aedades levinud vormi, mis on märksa huvitavam kui tänapäeval Hollandist massiliselt sisseveetav palju pikavarrelisem variant. 20.-

  28. Allium ledebourianum, Ledebouri lauk. Murulaugule lähedane, tollest suurem, jämedam ja võimsam 60 cm kõrgune Altai endeemne liik. Ruljad püstised lehed on seest õõnsad. Õitseb juunis-juulis rikkalikult roosakaslillade tihedate õisikukeradega läbimõõdus 4-5 cm. Looduses kasvab niisketel kasvukohtadel, aias aga talub ka kuivi kohti. 30.-

  29. Allium ‘Lucy Ball’ W. Hey, enne 1972), lauk ‘Lucy Ball’. *VK. Meetrisel varrel on juunis keskmise suurusega tihe tume lillakaspurpurne õisikukera. Viljatu hübriidsordi üks ristlusvanematest on hollandi lauk (A. hollandicum), teiseks peetakse oletamisi kõrguvat lauku (A. macleanii). Sobib ka lõikeks. Lehed on laiad. 20.-

  30. Allium macleanii (syn. A. elatum; spont. Tadj., Boldjuan), kõrguv lauk. Kuni 100 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev tähtjatest õitest koosnev kuni 12 cm läbimõõduga tihe lillakasroosa õisikukera õitseb kaua – 3 nädalat. Ilusad suured ja laiad (10-13 cm) puhasrohelised lehed on läikivad. Taim on oma kauni lehestiku pärandanud ka paljudele temast aretatud liikidevahelistele hübriidsortidele. Ilus lehestik, tihe õisik ja pikk õitseaeg teeb taimest hinnatava peenra- ja lõikelille. Pakun Tadžikistanist Boldžuanist korjatud sibulaid. 20.-

  31. Allium mairei (syn. A. yunnanense), jünnani lauk. 10-15 cm kõrgusel jäigal lehitul varrel puhkevad augustis väikeses 4 cm läbimõõduga kimbukeses 1 cm pikkused kahvaturoosad püstised või tõusvad torujas-kellukjad õied. Äärmised õied vaatavad küljele, keskmised üles. Niitjad püstised lehed on õitsemise ajal täiesti värskerohelised. See Tiibeti ja Hiina liik eelistab niisket mulda, kuid ka drenaaži. Rahuliku iluga tagasihoidlik veetlev väike taim. 12.-

  32. Allium meteoricum, kloostrilauk. 15-20 cm pikkustel vartel puhkevad juuli esimesel poolel väikeses 1-3 cm läbimõõduga õisikus roosad torujad õied. Kesk-Balkani kuivadelt mäenõlvadelt ja kaljudelt pärineva liigi sibulad on looduslikult väikesed. 25.-

  33. Allium moly, kuldlauk. Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärinev 30 cm kõrgune ilulauk on 2 veidi sinakashalli süstja lehega ja juulis kuldkollaste tähtjate õitega tasapinnalises või poolkerajas 4-7 cm läbimõõduga õisikus. Eelistab niiskemat lubjast mulda ja kerget varju. Ka lõikeks. 4 tk.: 6.-

  34. Allium moly 'Jeannine' (M. H. Hoog 1978), kuldlauk Jeannine'. *VK. 1978. aastal Hispaania Püreneedest Navarra provintsist leitud kuni 30 cm kõrgune varane sort alustab õitsemist juuni teisel poolel, umbes 10 päeva liigist varem. Sibul annab tihti 2 õisikuvart, õisikud on veidi suuremad ja lehed rohelisemad kui liigi tüüptaimedel. 2 tk.: 6.-

  35. Allium motor (spont. Usb., Tashkent distr., Angren), usbeki lauk. *VK. 75 cm kõrgusel varrel juuni esimesel poolel puhkev lilla õisikukera on tihe nagu aflatuni laugul, kuid väiksem – vaid 5 cm läbimõõduga. Usbekid koguvad selle liigi lehti söögiks. Taimed on korjatud Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt Usbekistanist Taškendi oblastist Angreni linna lähistelt. Kardab liigniiskust. Ükski maailma puukool seda liiki ei paku. 230.-

  36. Allium obliquum, viltune lauk. Kesk-Aasiast ja Siberist pärinev 130 cm kõrgune jäigavarreline lauk on väga tiheda ja hilja (juulis) õitseva rohekaskollase õisikukeraga (ø kuni 6 cm). Kitsad sinakasrohelised lehed püsivad kaua. Kasvab hästi ka raskel savimaal. Sobib ka lõikeks. Siberis kasutatakse teda küüslaugu aseainena. Pakutavad taimed on minevikus toodud Lätist Dezija Škimelelt. 45.-

  37. Allium ochotense, ohhoota lauk. 50 (80) cm kõrgune vars kannab juunis laikellukjatest kollakasvalgetest õitest koosnevaid poolkerajaid või kerajaid kuni 4 cm läbimõõduga tagasihoidlikke õisikuid. 12-22 cm pikkuseid ja 3-9 cm laiuseid lehti on 2-3. See võidulaugu (A. victorialis) lähedane sugulasliik kasvab Kaug-Idas, Jaapanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Hiinas metsades ja niisketel niitudel. Kohalikud elanikud söövad taime nii toorelt kui ka soolavad teda talveks sisse. Pakun kahesuguse päritoluga taimi: A: Tallinna Botaanikaaia poolt Kuriili saarelt Etorofult 1961. aastal tooduid (spont. Insulae Kurilenses, Etorofu, 1961) ning B: Arnold Hannusti poolt Kunaširi saarelt tooduid (*VK) (spont. Insulae Kurilenses, Kunashir). 45.-

  38. Allium oliganthum, kasahhi lauk. Kasahstanist kirjeldatud murulaugu sugulane on samuti õõnsate poolruljate kitsaste lehtedega. 15-35 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus kellukjatest roosadest kuni roosakasvioletsetest õitest koosnev kimpjas kuni kerajas paljuõieline püstine õisik. Looduses kasvab liik sooldunud või niisketel niitudel. Aias on kasvunõuetelt lähedane murulaugule. Maailma aianduses väga haruldane liik. 50.-

  39. Allium oreophilum ‘Agalik‘s Giant’ (Janis Rukšans 1995), mäestiklauk ‘Agalik‘s Giant’. Suure tiheda ja erksavärvilise purpurse poolkera- või keraõisikuga kuni 40 cm kõrgune varajane sort (puhkeb juuni 1. poolel) on palju kõrgekasvulisem kui Hollandis levinud variant ning sobib ka lõikeks. Meeldiva lõhnaga tihedakoelise laikellukja õie läbimõõt on 1,5-2 cm. Taimed on korjatud Läti selektsionääri Janis Rukšansi poolt 1977. aastal Usbekistanist Samarkandi lähedalt Zarafšoni mäestikus asuvast Agalõki orust. Arvasin, et minu poolt enne 1995. aastat Janiselt saadud Agalõki taimed pole sellest sordist, sest ei tundunud nii kõrgekasvulised kui Tartu botaanikaaias nähtud, kuid Janis kinnitas, et on, sest Agalõkist korjas ta vaid 3 sibulat, mis kõik andsid kõrgekasvulisi taimi. 50.-

  40. Allium oreophilum ‘Kuramin‘s Dwarf’ (Arnis Seisums 1997), mäestiklauk ‘Kuramin‘s Dwarf’. *VK. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase variandi sibulad partiist SAVV 95-6 korjati Arnis Seisumsi ja Viktor Voronini poolt Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. 75.-

  41. Allium oreophilum ‘Zwanenburg’ (van Tubergen 1954), mäestiklauk ‘Zwanenburg’. *VK. Hollandis Kesk-Aasia looduslikust materjalist välja valitud hilise sordi õied puhkevad veidi enne jaanipäeva. 25 cm kõrgusel varval on tumedama kesksoonega karmiinpunased õied 5-6 cm läbimõõduga kohevas 25-30-õielises poolkeraõisikus. Lehed (40 × 2 cm) on terved ja püsivad liigi tüüptaimedest märksa kauem rohelised. 4 tk.: 5.-

  42. Allium paniculatum, pöörislauk (leiukohata). Selle Euroopa loodusliku laugu 40 cm kõrgusel varrel augustis puhkevad väikesed roosakasvalged kellukjad õiekesed on koondunud poolkerajasse 3-7 cm läbimõõduga hõredasse õisikusse. Õieraod on ebaühtlase pikkusega (1-7 cm). Lehestik on haljas kevadest sügiseni. Lepib ka kerge varjuga. Pakun paarist eri kohast saadud sibulaid, mille looduslik leiukoht pole teada. 20.-

  43. Allium paniculatum (spont. Kabard.- Balk., Bezengi), pöörislauk Bezengist. Kabardi-Balkaariast Bezengist korjatud 35-50 cm kõrgused taimed on augustis kahvaturoosade õitega. 30.-

  44. Allium x proliferum, rindeline sibul pole üldsegi ilutaim, vaid hoopis hinnatud köögiviljataim, mis on hariliku sibula ja talisibula külmakindel avamaal talvituv hübriid (Allium cepa x A. fistulosum). Õite asemel on tal 2-5 suurt õisiku-sigisibulat, mis mõnikord võivad asuda 2 (harva koguni 3) korrusena (rindena). “Õhusibulatel” on ka rohelised lehed. Umbrohuks see 70 cm kõrgune taim ei muutu, sest pisikesi sigisibulaid ei teki. Võtate varre otsast suhteliselt suuri “õhusibulaid” ja võite neid kohe kasvõi ilma pesemata kasutada. 20.-

  45. Allium pseudozeravschanicum (spont. Turkm., Kopetdag, Asiar), sündi lauk. *VK. Kuni 70 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lillade (hele-roosakasvioletsete) tähtjate õitega 9 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. 90.-

  46. Allium pskemense, pskemi lauk. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Pakun Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust korjatud sibulaid partiist RKMP 82-07, mille korjamises 1982. aastal osalesid lätlaste kõrval ka Tallinna Botaanikaaia aednikud Mari Kits (tähis M) ja Aino Paivel (P). 95.-

  47. Allium ramosum, lõhnav lauk. Kuni 60 (100 cm) kõrgusel varrel juulis puhkevad tähtjad püstised meeldiva lõhnaga valged õied asuvad 3-5 cm läbimõõduga poolkerajas tihedas õisikus. Sobib ka lõikeks. Lehestik on haljas sügiseni. Kasvab Põhja-Aasias. Väga sarnane mugullauk (A. tuberosum) alustab õitsemist kuu aega hiljem. Liikide vahel esineb ka üleminekuvorme. Pakun 2 variandi sibulaid, mille kummagi looduslik leiukoht pole teada: A: väga kõrgekasvulised (ligi 1 meeter) taimed ning B: umbes poolemeetristel taimedel on kalduvus kroonlehtede arvu suurenemisele õites (paljudel õitel on neid rohkem kui normiks olev 6). 15.-

  48. Allium rotundum subsp. rotundum (syn. A. scorodoprasum subsp. rotundum), ümar lauk (tüüpalamliik). Lõuna-Euroopast ja Lääne-Aasiast pärinev väga jäigavarreline 50 cm kõrgune juunis-juulis õitsev ilulauk on ülitiheda tumepurpurse (tumelilla) väikese (ø 4 cm) õisikukeraga. Õisikus pole kunagi sigisibulaid. Tüüpalamliigi munajate, vähe avatud suudmega õite välimised õielehed on tumepurpursed, sisemistel aga on purpurse kesktriibu ümber valged servad.. Uued sinakad lehed tekivad juba varasügisel. Õisi kasutatakse lõikeks ja koos viljadega ka kuivatamiseks. 10.-

  49. Allium rotundum subsp. jajlae (syn. A. jajlae, A. scorodoprasum subsp. jajlae), jaila lauk. Sarnaneb välimuselt eelmisele, kuid roosakasvioletsete õite sisemised ja välimised õielehed on ühesuguselt värvunud. Krimmis süüakse selle mäenõlvakutel (mägikarjamaadel ehk jailadel) kasvava taime lehti. 20.-

  50. Allium sarawschanicum ‘Chinoro’ (Janis Rukšans 1997), sarvlauk ‘Chinoro’. *VK. Sarvlaugu juuni algul puhkev kerajas õisik on väga lähedase sündi laugu (A. pseudozeravshanicum) omast hõredam, tumedam (tume-roosakasvioletne, tollel hele-roosakasvioletne) ja palju suurem. Sobib ka lõikeks. Tadžikistanist Pamiiri mäestikust Varzobi jõe äärest Tšinoro mäekurust 1500-1600 m kõrguselt varjulisest paigast Janis Rukšansi ja Mari Kitse poolt 1982. aasta maikuus korjatud sordi 'Chinoro' 70-80 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkeva tumepurpurse õhulise 8-10 cm läbimõõduga keraõisiku eri pikkusega sarikakiired (õieraod) on tumepurpursed. 75.-

  51. Allium senescens, rauklauk. Kuni 45 cm kõrgusel nurgelisel varrel juulis-augustis 1-2 cm pikkustel raagudel puhkevad kausjad lillad õied on koondunud kuni 5 cm läbimõõduga poolkerajaks püstiseks õisikuks. 4-9 lehte mõõtmetega 5-30 cm × 1 cm on õitsemise ajal täiesti haljad. Rauklauk kasvab Kesk-Aasia ja Siberi kuivadel mägistel aladel ning Euroopas. Ta sobib ka lõikelilleks. Jaapanis süüakse teda nagu köögivilja. Rauklauk on kollektiivliik, mille alla on ühendatud mitmed pisiliigid. Pakun eriilmeliste taimede sibulaid: A: Dezija Škimelelt pärinevat laialehelist varianti, B: Tallinna Botaanikaaialt 1997. aastal saadud eelmisest kitsamate (normaalmõõtmetega) lehtedega varianti ning C: Itaaliast Trana loodusest saadud seemnetest üles kasvatanud Allium lusitanicum‘i (see on rauklaugu euroopa alamliigi sünonüüm) taimi. 8.-

  52. Allium sibthorpianum, ribilauk. Ehkki enamik botaanikuid peab seda Türgi mägedes kasvavat liiki vaid pöörislaugu (A. paniculatum) sünonüümiks, ent tal on ka iseärasusi: ribiline sibulakest ning madal kasv – taimede kõrgus on vaid 5-15 cm. Hele-lillakasroosad kuni purpursed kellukjad õied on vaid 2 cm läbimõõduga pisikeses õisikus. Väga rikkalik õitsejaja hea paljuneja!. 40.-

  53. Allium stipitatum ‘Glory of Pamir’ (syn. A. stipitatum ‘Hodji-obi-Garm’; Janis Rukšans 1996 ja 1998), varrekas lauk ‘Glory of Pamir’. *VK. 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juuni esimesel poolel lillad tihedad 10-11 cm läbimõõduga keraõisikud. Selle sordi sibulad (RM 82-67) korjasid Janis Rukšans ja Mari Kits Tadžikistanist Hisori mäestikust Hodža-obi-Garmist. Aastatel 1996-1997 pakutigi sorti Lätis nime ‘Hodji-obi-Garm’ all. Sort on saanud 1997. aastal rahvusvahelise auhinna T. G. A.-B. C. 20.-

  54. Allium stipitatum ‘Hillar Sokk’, varrekas lauk ‘Hillar Sokk’. *VK. Tartu omaaegselt lillekasvatajalt Hillar Sokult pärineva variandi omapäraks on väga kõrge kasv (enamasti 170 cm) – ta on minu suure laugukollektsiooni kõige kõrgem taim -- ning tüüpliigist palju hilisem õitseaeg (juulis). Sordi lähtematerjali kahest sibulast üks oli valge ja teine kollane, kuid mõlemad annavad välimuselt täiesti ühesuguseid taimi. Keskmise tihedusega lilla õisik ei erine oluliselt liigi tüüpilise taime omast. 75.-

  55. Allium stipitatum ‘Mars Special’ (syn. Allium ‘Mars Special’), varrekas lauk ‘Mars Special’. 1-1,2 m kõrgusel varrel puhkeb juunis 12-15 cm läbimõõduga tihe violetne keraõisik. Läikivad salatrohelised lehed säilivad haljastena küllalt kaua. Taim erineb sordist 'Mars' vaid sibula kollaka värvuse poolest. 20.-

  56. Allium stipitatum ‘Mount Everest’ (syn. Allium ‘Mount Everest’), varrekas lauk ‘Mount Everest’. 100-135 cm kõrgusel varval puhkeb juuni esimesel poolel 11 cm läbimõõduga tihe valge õisikukera. Parim kõrgekasvuline valgeõieline keralauk. 25.-

  57. Allium tauricolum (ARJJ 5259), tauruse lauk. Vaid 5-10 cm kõrguse taime juuni lõpus-juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 1,5-2,5 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on vist minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad on korjatud Türgist Erciyas Dagist, Kayserist, 2000-3000 m kõrguselt (ARJJ 5259). 120.-

  58. Allium tenuissimum (spont. South Altai, river Maashei, near village Aktashi), niitlauk. 10-40 cm kõrgusel varrel puhkeb juunis püstine väike kohev poolkerajas kahvaturoosa ühepikkuste sarikakiirtega õisik. Lehed on jäigad ja niitjad. Neid taimi, mida vist maailmas keegi aias varem kasvatanud pole, korjas ja määras 1996. aastal Lõuna-Altaist Maašei jõe äärest Aktaši küla juurest Tartu Ülikooli botaanikaaia botaanik Jaak Palumets. 95.-

  59. Allium tuberosum, mugullauk. Võrkja kestaga sibulad kinnituvad risoomile. Liik pärineb Kirde-Hiinast, kuid kultuuris kasvatatav tetraploidne (2n = 32) variant on metsistunud Lõuna-Hiinas, Kaug-Idas, Jaapanis, Indias ja Nepalis. 25-60 cm kõrguse laugu valged tähtjad õied on augusti lõpus-septembris koondunud poolkerajatesse või lamedatesse 5 cm ¯läbimõõduga õisikutesse. Lehestik jääb roheliseks kevadest sügiseni. Oma väga sarnasest lähisugulasest lõhnavast laugust (A. ramosum) õitseb ta kuu aega hiljem. Talub ka varju. Euroopas kasvatatakse mugullauku valgete lõhnavate õite pärast ilutaimena, Hiinas ja Jaapanis on ta aga tähtis köögiviljataim hiina laugu ehk kiu tsai nime all (siiski pole see ehtne hiina lauk jiao tou). Salatina on teda seal kasutatud juba sajandeid. Pakun 2 varianti: A: Kalle Kruusi 1988. aastal Ussuriiskist korjatud kõrgekasvulised tüüpilisest veidi varasemad looduslikud taimed ja B: aiataimedena saadud tüüpilisemad (madalamad ja hilisemad) taimed. 10.-
  1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azrefs.org 2016
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə