Kinnitatud nõukogu 17. 06. 2003 määrusega nr 9




Yüklə 54.03 Kb.
tarix20.04.2016
ölçüsü54.03 Kb.


Kinnitatud nõukogu 17.06.2003 määrusega nr 9

Muudetud TTÜ nõukogu 16.03.2004 määrusega nr 3

Muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4

Muudetud TTÜ nõukogu 17.05.2005 määrusega nr 5

Muudetud TTÜ nõukogu 24.01.2006 määrusega nr 2
TTÜ lõpetamise ja akadeemiliste kraadide kaitsmise tingimused ja kord

1. peatükk
ÜLDSÄTTED


  1. Ülesanne

Käesolev määrus sätestab diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, inseneri- ja doktoriõppe lõpetamise ning bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadide kaitsmise tingimused ja korra.

  1. Kasutatavad mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:



      1. akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri-, või doktorikraad, mille TTÜ annab vas­tava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;

      2. teaduskraad – doktorikraad, mille TTÜ annab doktoriõppe õppekava täies mahus täitnud ja doktoritöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;

      3. uus õppekavade süsteem – alates 2002. aasta vastuvõtust rakendunud (3+2+4) õppekavade süsteem;

      4. vana õppekavade süsteem – kuni 2001. aasta vastuvõtuni rakendatud (4+2+4) õppekavade süsteem.

      5. 3-aastane bakalaureuseõpe – uue õppekavade süsteemi bakalaureuseõpe. (lisatud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

2. peatükk

Akadeemilised kraadid ja nende andmise õigus


  1. TTÜ-s antavad akadeemilised kraadid ja nende ingliskeelsed vasted (muudetud TTÜ nõukogu 17.05.2005 määrusega nr 5; kehtib alates 22.08.2005)

    1. TTÜ-s antakse järgmisi bakalaureusekraade:

      1. tehnikateaduse bakalaureus (Bachelor of Science in Engineering); BSc;

      2. loodusteaduse bakalaureus (Bachelor of Science in Natural Sciences); BSc;

      3. sotsiaalteaduse bakalaureus (Bachelor of Arts in Social Sciences); BA.

    2. TTÜ-s antakse järgmisi magistrikraade:

      1. tehnikateaduse magister (Master of Science in Engineering); MSc;

      2. loodusteaduse magister (Master of Science in Natural Sciences); MSc;

      3. sotsiaalteaduse magister (Master of Arts in Social Sciences); MA;

      4. ärijuhtimise magister (Master of Business Administration); MBA.

    3. Magistrikraadi nimetusele võib sulgudes lisada õppekava nimetuse või kitsama õppekavajärgse spetsialiseerumise nimetavas käändes.

    4. TTÜ-s antava doktorikraadi nimetus on filosoofiadoktor, millele lisatakse sulgudes õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine; ingliskeelne vaste – Doctor of Philosophy; lühend – PhD.

  2. Kaitsmiskomisjon ja bakalaureuseeksami komisjon

    1. Kõik lõputööd kuuluvad kaitsmisele selleks moodustatud kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureuseõppes võib lõputöö asemel olla ette nähtud bakalaureuseeksam, mille võtab vastu vastav eksamikomisjon.

    2. Bakalaureusetöö, magistritöö ja doktoritöö kaitsmiskomisjonil ning bakalaureuse­eksami komisjonil on vastava akadeemilise kraadi andmise õigus. Magistrikraadi andmise õigus on ka inseneriõppe lõputöö kaitsmiseks moodustatud komisjonil.

    3. Kaitsmiskomisjonid moodustatakse teaduskonna nõukogu poolt. Otsuses määratakse õppekava(d), milles antud komisjon on pädev kaitsmisi läbi viima. Tea­duskonna nõukogu võib delegeerida kaitsmiskomisjoni moodustamise õiguse teaduskonna de­kaanile.

      (3I) TTÜ nõukogu võib moodustada teaduskondadevahelisi magistri- ja doktoritöö kaitsmiskomisjone erinevaid teadusalasid ühendavatel õppekavadel. (lisatud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)



    4. Bakalaureuseeksami vastuvõtmiseks moodustab dekaan korraldusega baka­laureuse­eksami komisjoni.

    5. Bakalaureusetööde kaitsmiskomisjonid ja bakalaureuseeksami komisjonid moodustatakse üldjuhul kuni üheks aastaks. Ko­misjoni koosseisu kuulub vähemalt 3 (kolm) liiget (vana õppekavade süsteemi bakalaureuseõppe kaitsmiskomisjoni vähemalt 3 (kolm) liiget), kellel peab olema kõrgharidus. Vähemalt ühel komisjoni liikmel peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

    6. Magistritööde ja inseneriõppe lõputööde kaitsmiskomisjonid moodustatakse üldjuhul kuni üheks aastaks. Ko­misjoni koosseisu kuulub vähemalt 3 (kolm) liiget, kellel peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, neist vähemalt kahel peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Võib moodustada ka ühekordse kaitsmiskomisjoni. Vähemalt üks magistritöö ja inseneriõppe lõputöö kaitsmiskomisjoni liige peab olema väljastpoolt instituuti/keskust, kus töö tehti.

    7. Bakalaureuse- ja magistritööde ning inseneriõppe lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmeteks võivad olla ka tööde ret­sensendid ja juhendaja.

    8. Doktoritööde kaitsmiseks moodustatakse ühekordsed kaitsmiskomisjonid (igale taotlejale personaalselt). Komisjoni kuulub vähemalt 5 (viis) liiget, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vähemalt kaks kaits­miskomisjoni liiget peavad olema väljastpoolt TTÜd, neist üks väljastpoolt Eesti Vabariiki. Kaitsmiskomisjoni koosseisu kuuluvad lisaliikmetena doktoritöö oponendid, kuid mitte juhendaja. (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

    9. Bakalaureuse- ja magistritööde ning inseneriõppe lõputööde kaitsmisega seotud kulud kaetakse vastava instituudi (kes­kuse, asutuse) eelarvest. Doktoritööde kaitsmise ja trükkimisega seotud kulud kaetakse TTÜ vahenditest. Vastava korra sätestab rektor käskkirjaga.

3. peatükk


Lõpetamisetapp ja lõputöö

  1. Lõpetamisetapp

    1. Õppekavades võib olla ette nähtud lõpetamisetapp. Üliõpilane, kes on kogunud õppekavaga ette nähtud ainepunktide summa, ja soovib üle minna lõpetamisetappi, esitab dekanaati enne järgmise semestri punase joone päeva vormikohase avalduse. Avalduses näitab üliõpilane instituudi/keskuse/asutuse, mille juures lõputöö tehakse ja eeldatava lõputöö teema. Instituudi/kes­kuse/asutuse nõusolekut võimaldada lõputöö tegemist kinnitab juhendaja või tema puudumisel vastava struktuuriüksuse juhataja viisa. Lõputöö tegemiseks väljaspool teaduskonda peab olema ka dekaani viisa.

    2. Lõpetamisetappi üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega ja üliõpilase koodile lisandub täht "L". Lõpetamisetapis ei rakendu TTÜ õppetegevuse eeskirja § 27 lõike 3 punktides 2 ja 3 toodud õpingukava kohustusliku esitamise ja sooritusnõuded.

    3. Lõpetamisetappi üleviidud üliõpilane võib jätkata õpinguid (lõ­putöö tegemise kõrvalt) tava­lises korras, esitades ette­nähtud ajal oma semestri õpingu­kava tema poolt valitud mahus.

    4. Lõpetamisetappi üleminek ei ole kohustuslik. Kõrgharidusastet saab lõpetada ka üleminekut lõpetamisetappi vormistamata, kuid sel juhul jäävad kehtima TTÜ õppetegevuse eeskirja § 27 lõike 3 punktides 2 ja 3 toodud semestri sooritusnõuded ja kohustus esitada semestri õpingukava, seda ka juhul kui õppekava on täidetud.

  2. Lõputöö ja selle juhendamine

    1. Lõputöö liigid TTÜ-s on:

      1. doktoritöö;

      2. magistritöö;

      3. bakalaureusetöö;

      4. inseneriõppe lõputöö (diplomitöö);

      5. diplomiõppe lõputöö;

      6. rakenduskõrgharidusõppe lõputöö.

    2. Lõputöö teema peab vastama õppekava sisule. Vajadusel kooskõlastatakse lõputöö teema õppekavakomisjoniga enne lõputöö tegemisele asumist.

    3. Bakalaureuse- ja magistritööde ning inseneriõppe lõputööde vormistamise kord ja töödele esitatavad nõuded sätestatakse juhendiga, mille kehtestab teaduskonna nõukogu õppekavakomisjoni ettepanekul. Nimetatud lõputööd koostatakse üldjuhul eesti keeles. Juhendaja nõusolekul võib töö olla koostatud inglise või vene keeles, sisaldades ka eestikeelset lühikokkuvõtet. Kaitsmiskomisjoni esimehe loal ja juhendaja nõusolekul võib töö olla koostatud ka mõnes teises keeles. (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

    4. Doktoritöö on iseseisev uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus. Doktoritööks on:

      1. temaatiliselt piiritletud teadustööde kogum koos kuni 30 lk siduva tekstiga;

      2. iseseisev töö mahuga üldreeglina kuni 100 lk või;

      3. monograafia (erandina algupärane kõrgkooliõpik). (kehtetu alates 01.09.2004)

    5. Doktoritöö põhiseisukohad peavad olema avaldatud või avaldamiseks vastu võetud eelretsenseeritavates teadusajakirjades või erialaste teaduskonverentside kogumikes (kui seda ei piira seadus või leping). Doktoritööd koostatakse üldjuhul inglise keeles. Doktoritööde vormistamise korra kehtestab rektor käskkirjaga. (kehtetu alates 01.09.2004)

    6. Lõputöö tehakse TTÜ instituudi, keskuse või asutuse juures vajalike kogemustega asjatundja juhendamisel, kellel on vähemalt lõpetajale antava diplomi või akadeemilise kraadiga samaväärne diplom või akadeemiline kraad või neile vastav kvalifikatsioon. Vajadusel võib olla ka kaasjuhendaja TTÜ-st või väljastpoolt. Lõputöö tegemiseks väljaspool teaduskonda peab olema dekaani nõusolek.

    7. Erandkorras võib lõputööd teha väljaspool TTÜ-d, kui välisjuhendaja on kompetentne antud õppesuuna/eriala sisulistes küsimustes ja tunneb lõputöödele esitatavaid üldisi nõudeid. Sel juhul peab olema ka TTÜ-poolne kaasjuhendaja ja dekaani nõusolek.

    8. Vana õppekavade süsteemi magistriõppekava alusel õppijale määratakse magistritöö juhendaja dekaani korraldusega magistrandi vastuvõtusemestri esimese nädala jooksul. Kui tekib vajadus juhendaja vahetamiseks, vormistatakse see vastava(te) struktuuriüksus(t)e juhataja(te) kirjaliku ettepaneku alusel dekaani korraldusega.

    9. Doktoritöö juhendaja määratakse doktorandi vastuvõtukäskkirjas. Juhendaja muutmine või kaasjuhendaja määramine toimub rektori käskkirjaga dekaani esildise alusel.

    10. Doktoritöö teema ja magistritöö teema juhul, kui magistrant õpib vana õppekavade süsteemi magistriõppekava alusel ning töö tegemise ajakava fikseeritakse doktorandi või magistrandi vormikohases tegevuskavas, mille koostamise korra sätestab õppetegevuse juhend “Magistri- ja doktoriõpingute kavandamise ja arvestamise kord”.



    § 6¹. Doktoritöödele esitatavad nõuded (lisatud TTÜ nõukogu 16.03.2004 määrusega nr 3)

  1. Doktoritöö on iseseisev uurimus või arendustöö, milles on esitatud vastava doktoriõppekava valdkonna olulise probleemi uudne lahendus.

  2. Doktoritööks on:

      1. iseseisev töö mahuga üldreeglina kuni 100 lehekülge (välja arvatud lisad), mis koostatakse juhul, kui avaldatud teaduspublikatsioonid/artiklid ei ava terviklikult uuritud probleemi või;

      2. uurimust või arendustööd kokkuvõttev ülevaateartikkel (referaat) koos avaldatud ja probleemi terviklikult avavate teaduspublikatsioonidega, kusjuures ülevaateartikli maht on üldreeglina kuni 32 lehekülge ning töö kogumaht koos publikatsioonidega kuni 100 lehekülge või;

      3. trükis ilmunud probleemi tervikuna avav monograafia (erandina algupärane ülikooliõpik) koos seda avava kuni 32 leheküljelise kokkuvõtliku ülevaateartikliga.

  1. Kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud doktoritööde põhiseisukohad peavad olema avaldatud teaduspublikatsioonidena, kui seda ei piira seadus või leping. Doktoritöö kaitsmisele esitamisel on lubatud artiklite trükisolek, kui artikkel on ajakirja toimetuse/kirjastuse poolt avaldamiseks vastu võetud ja selle kohta on doktorandil vastav dokument. Doktoritöö eeldab üldreeglina vähemalt kolme teaduspublikatsiooni avaldamist. Teaduspublikatsiooniks loetakse rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades ja –kogumikes (sh teaduskonverentside kogumikes), samuti eelretsenseeritavates interneti ajakirjades avaldatud artikleid ning üldtunnustatud kirjastuste poolt kirjastatud eelretsenseeritud, ISBN ja/või ISSN numbriga raamatuid (monograafiaid, ülikooliõpikuid). Teaduspublikatsiooniga samaväärseks hinnatakse patenti. Avaldatud tööde arv võib olla väiksem, kui nii otsustab dekaan või kaitsmisele lubamist otsustav kogu.

  2. Iseseisev töö ning kokkuvõttev ülevaateartikkel koosnevad järgmistest osadest:
    1) sissejuhatus, milles avatakse uuritava teema aktuaalsus ja teema valiku põhjendus, töö eesmärk ja ülesanded, uurimise objekt, töös kasutatud metoodika, kasutatud lähteinformatsioon, töö uudsus nii teoreetilises kui praktilises plaanis, ülevaade töö tulemuste aprobeerimisest (tutvustamine konverentsidel ja seminaridel, avaldatud publikatsioonid jmt);

      2) töö põhiseisukohtasid avav põhiosa, millest peab selguma probleemide uudne lahendus. Iseseisva töö põhiosa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning vajadusel jagudest. Kokkuvõtva ülevaateartikli põhiosa ei pea jaotama allosadeks. Põhiosa ülesehitus sõltub valitud teemast ning püstitatud eesmärgist ja ülesannetest. Põhiosa peab andma ammendava ülevaate töö sisust, alates probleemide püstitamisest ja töö metoodikast kuni lahenduste, tulemuste, järelduste esitamiseni ning annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, ülesannetele;

      3) kokkuvõte, kus esitatakse töö olulisemad järeldused ja ettepanekud, millest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti ning kas töö eesmärk on saavutatud;



      1. viidatud kirjanduse (viidatud algallikate nagu teaduspublikatsioonide, kasutatud statistiliste materjalide jms) loetelu;

      2. töö sisu laiendavad ja täpsustavad lisad, sh kohustuslikud lisad, mis on sätestatud rektori käskkirjaga kinnitatud doktoritööde vormistamise juhistes. Kokkuvõtva ülevaateartikli lisadeks on ka probleemi terviklikult avavad teaduspublikatsioonid.

  1. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud uurimust või arendustööd kokkuvõttev ülevaateartikkel koos avaldatud oluliste teaduspublikatsioonidega peab olema avaldatud ühtse kogumina. Publikatsioonide täistekstid võib erandkorras asendada publikatsioonide annotatsioonidega. Sellisel juhul peab doktorant kaitsmisel esitama publikatsioonide originaalväljaanded.

  2. Trükis ilmunud probleemi tervikuna avava monograafia puhul ei nõuta eraldi doktoritöö teksti ning sellel ei pea olema lisasid, kuid tuleb esitada eraldi köidetud kokkuvõttev ülevaateartikkel. Antud juhul kokkuvõtvale ülevaateartiklile teaduspublikatsioone ei lisata.

  3. Doktoritööd koostatakse üldjuhul eesti või inglise keeles, dekaani kirjaliku otsuse alusel võib töö olla kirjutatud ka muus keeles. Võõrkeeles kirjutatud töö peab olema varustatud eestikeelse laiendatud kokkuvõttega, mis koostatakse sissejuhatuse ja kokkuvõtte baasil, eestikeelse tiitellehe ja autorideklaratsiooniga. Muus kui inglise keeles kirjutatud tööl peab olema lisaks veel tööd tervikuna avav ingliskeelne kokkuvõte, mis koostatakse sissejuhatuse ja kokkuvõtte baasil ning sisaldab doktoritöö ingliskeelset pealkirja. Doktoritöö minimaalne trükiarv on 70.

  4. Doktoritööde vormistamise juhised kehtestab rektor.

4. peatükk


    Kaitsmised ja lõpudokumendid

  1. Kaitsmisele ja bakalaureuseeksamile lubamine ning kaitsmiskomisjonile esitatavad dokumendid

    1. Lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise eelduseks on õppekava kõigi muude lõpetamistingimuste täitmine.

    2. Lõpetaja (v.a 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetaja), kes soovib esitada oma lõputöö kaitsmisele, koos­tab vormikohase taotluse. Juhendaja viseeritud taotluse esitab lõpetaja oma teaduskonna dekanaati. 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetaja esitab dekanaati juhendaja poolt viseeritud lõputöö teema deklaratsiooni. Bakalaureuseeksam deklareeritakse semestri algul õpingukavas. Dekanaadis kontrollitakse, kas lõpetaja on täitnud lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise tingimused. Riigieelarvevälisel õppekohal õppivale üliõpilasele (v.a doktorant), kes õpib ainepunktitasu alusel ja kes pole tasunud juhendamistasu või tasu bakalaureuseeksami eest, ning eksternile esitab raamatupidamise ja eelarve osakond dekanaadi esildise alusel kahe tööpäeva jooksul pärast taotluse laekumist arve. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    3. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste täitmise kontrollimise käigus:

      1. korrastatakse õpisoorituste loetelu vastavalt õppekava moodulstruktuurile, millest selgub, kas on täidetud lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise tingimused. Korrastamise käigus võib õppekavakomisjoni poolt määratud isiku loal kanda sobivaid aineid ühest moodulist teise, vormistades õpitulemuste ülekandelehe;

      2. loetakse üliõpilase taotlusel ja dekaani loal mõned sooritatud vabaõppeained õppekavavälisteks aineteks. Õppekavaväliste ainete eksamihindeid ei arvestata keskhinde arvutamisel ja aineid ei kanta koos diplomiga väljaantavale akadeemilisele õiendile. Andmebaasist neid ei kustutata ja üliõpilase nõudel võib nende sooritamise kohta anda välja eraldi õiendi;

      3. kontrollitakse, kas õpisooritused ei ole aegunud.

    4. Kui lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise tingimused on täidetud, viseerib dekaan taotluse (doktoriõppe lõpetaja korral käesoleva paragrahvi lõikes 12 toodud korras) või koostab (3-aastase bakalaureuseõppe lõpetaja korral) lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise korralduse. Riigieelarvevälisel õppekohal õppiva üliõpilase (v.a doktorant) ja eksterni taotlus viseeritakse või korraldus tema lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamisest koostatakse pärast arve tasumist. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    5. Bakalaureuse-, magistri- ja inseneriõppe lõputöö kaitsjad esitavad vastava õppekava kaitsmis­komisjonile:

      1. vormikohase kaitsmistaotluse (v.a 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetajad); (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

      2. lõputöö.

    6. Kui teaduskonnas ei ole moodustatud kaitsmiskomisjoni, esitatakse dokumendid dekaa­nile, kes algatab kaitsmiskomisjoni moodustamise.

    7. Osalemaks varem välja kuulutatud kaitsmispäevadel, peab bakalaureuse-, magistri- ja inseneriõppe lõ­pe­taja esitama kaitsmistaotluse koos lõplikult vormistatud lõputööga kaitsmiskomisjonile hiljemalt nä­da­l enne kaitsmiste algust (3-aastase bakalaureuseõppe lõpetajad esitavad ainult lõputöö). Kaitsmiskomisjon võib kehtestada ka varase­ma esitamis­tähtaja. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    8. Bakalaureuse-, magistri- ja inseneriõppe lõputööde kaitsmiskomisjon, veendunud, et töö vastab õppekava sisule, komisjoni profiilile ja lõputöödele esitatavatele nõue­te­le, kuulutab välja kaitsmispäeva ning avalikustab selle käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 3 toodud korras. Kaitsmiskomisjoni esimees esitab hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist dekanaati kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimed ja kaitsmiskuupäevad.

    9. Kui kaitsmiskomisjon leiab, et esitatud töö ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud nõuetele, tagastab ta töö ühe nädala jooksul koos motiveeritud kaaskirjaga esitajale.

    10. Kui töö tagastati põhjusel, et see ei vasta:

      1. komisjoni profiilile, võib lõpetaja pöörduda dekaani poole palvega moodustada kompetentne komisjon;

      2. kehtestatud taseme- või vorminõuetetele, võib lõpetaja kooskõlastatult juhendajaga lõputöö ümber töötada ja esitada uuesti;

      3. õppekava sisule, võib lõpetaja pöörduda õppekava­­komisjoni poole taotlusega lubada töö kaitsmisele erandkorras.

    11. Doktorikraadi taotlejad esitavad vastava teaduskonna dekaanile:

      1. vormikohase kaitsmistaotluse;

      2. doktoritöö;

      3. akadeemilise eluloo koos teadustööde nimistuga;

      4. töö kohta avaldatud trükised või nende koopiad.

    12. Doktoritööde korral otsustab dekaan hiljemalt ühe kuu jooksul alates dokumentide esi­tamisest, kas:

      1. lubada doktoritöö kaitsmisele;

      2. tagastada nõuetele mittevastav töö;

      3. nõuda töö täiendamist või ümbertöötamist.

        Motiveeritud otsuse väljatöötamiseks võib dekaan doktoritöö suunata hinnangu saamiseks selleks moodustatud komisjonile.



    13. Kaitsmisele lubatud doktoritöö (v.a monograafia) avaldatakse TTÜ trükisena, mille vormistamise ja levitamise korra kehtestab rektor käskkirjaga.

    14. Kaitsmiskomisjonile töö kaitsmiseks esitatavad materjalid:

      1. käesoleva paragrahvi lõikes 5 või lõikes 11 loetletud materjalid;

      2. dekaani määratud töötaja allkirjastatud vormikohane ülevaade õpisooritustest;

      3. retsensioon(id) (kui on nõutud);

      4. juhendaja arvamus lõpetaja ja tema lõputöö kohta;

      5. lõpetaja poolt lisatud täiendavad materjalid.

    15. Kaitsmisdokumentide vormid kehtestab rektor käskkirjaga.

  2. Eksternina lõpetamise taotlemine

    1. Isik, kellel on täidetud vastava õppe alustamise tingimused, kes on sooritanud kõik õppekavajärgsed õpingud ja kellel on valminud lõputöö (kui õppekava näeb ette lõputööd), võib taotleda vastava kõrgharidusastme lõ­petamist eksternina. Selleks peab ta esitama õppekava haldava teaduskonna dekanaati juhendaja viseeritud (kui juhendaja on) kaitsmistaotluse või bakalaureuseeksami sooritamise taotluse koos õppe alustamise tingimuste täitmist ja õpingute sooritamist tõendavate dokumentidega.

    2. Dekanaadis kontrollitakse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud korras kahe nädala jooksul, kas lõpetamise taotleja on täitnud lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise tingimused. Lõpetamise taotlejale väljastatakse vormikohane õpisoorituste loetelu, millest nähtub, kas valitud õppekava lõpetamistingimused peale lõputöö kaitsmise või bakalaureuseeksami sooritamise, on täidetud.

    3. Kui lõputöö kaitsmisele või bakalaureuseeksamile lubamise tingimused on täidetud, sõlmitakse eksternina lõpetamist taotlejaga vastav leping ja eksterni edasine tegevus toimub vastavalt paragrahvis 7 sätestatule.



  3. Retsenseerimine/oponeerimine

    1. Kõik kaitsmisele vastu võetud lõputööd (v.a uue õppekavade süsteemi bakalaureusetööd) kuuluvad retsenseerimisele. Retsenseerimise kor­ralduse määrab vastava teaduskonna dekaan. Vana õppekavade süsteemi bakalaureusetööle, inseneriõppe lõputööle ja magistritööle määratakse üldjuhul üks, erandjuhul kaks retsensenti. Doktoritööle määratakse kaks oponenti, kellest üks peab olema väljastpoolt Eesti Vabariiki. (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

    2. Lõputöö retsensentidel/oponentidel peab olema taotletava kraadiga vähemalt samaväärne akadeemiline kraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

    3. Retsensentide/oponentide kirjalikud arvamused peavad olema lõpetajale ja kaitsmisko­misjoni liikmetele kättesaadavad:

      1. bakalaureuse- ja magistritöö puhul vähemalt kaks päeva enne kaitsmist;

      2. doktoritöö puhul vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist.



  4. Kaitsmine

    1. Bakalaureuse-, magistri- ja inseneriõppe lõputööde kaitsmised toimuvad üldjuhul nädala jooksul enne akadeemilises kalendris toodud kaitsmistähtaegu (kaks korda aastas). Kaitsmised võivad toimuda ka muul ajal õppeaasta jooksul. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    2. Doktoritööde kaitsmised toimuvad mistahes kooskõlastatud ajal.

    3. Lõputöö (v.a 3 aastase bakalaureuseõppe lõputöö) kaitsmine toimub üldjuhul kaitsmiskomisjoni avalikul istungil (v.a otsuse vas­tuvõtmine). Kinnise (registreeritud osavõtjatega) istungi vajalikkuse määrab kaitsmiskomisjoni esimees. Avaliku istungi aeg ja koht ning kaitsmisele lubatute nimekiri tehakse teatavaks kuulutusega: (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

      1. bakalaureuse- ja magistritöö ning inseneriõppe lõputöö kaitsmisel instituudi/keskuse teadetetahvlil ja teaduskonna või instituudi/keskuse veebilehel vähemalt kolm päeva enne kaitsmist;

      2. doktoritöö kaitsmisel TTÜ teadetetahvlil ja TTÜ veebilehel vähemalt 10 päeva enne kaitsmist.

        (31) 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetajate lõputööde kaitsmise korra määrab kaitsmiskomisjoni esimees. Kaitsmise aeg, koht ja kaitsmisele lubatute nimekiri avalikustatakse instituudi/keskuse teadetetahvlil. (lisatud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)



    4. Bakalaureuse- ja magistritöö ning inseneriõppe lõputöö kaitsmine võib toimuda, kui kaitsmisel on kohal: (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

      1. lõpetaja ;

      2. vähemalt kaks kaitsmiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees;

      3. retsensent, v.a bakalaureusetöö kaitsmisel.

    5. Doktoritöö kaitsmine võib toimuda, kui kaitsmisel on kohal: (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

      1. lõpetaja ;

      2. vähemalt viis kaitsmiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees; (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

      3. oponent väljastpoolt TTÜ-d. Teise oponendi arvamus võib olla esitatud kirjalikult.

    6. Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:

      1. kaitsmisele esitatud dokumentide tutvustamine;

      2. lõpetaja ettekanne;

      3. retsensiooni(de) ärakuulamine ja küsimustele vastamine või (doktorandi korral) akadeemiline diskussioon doktorandi ja oponentide vahel;

      4. ülddiskussioon (küsimusi võivad esitada ja oma arvamust avaldada kõik kohalviibijad);

      5. otsuse vastuvõtmine.

    7. Kaitsmiskomisjoni istungi töökeele määrab kaitsmiskomisjoni esimees, üldjuhul on selleks lõputöö keel.

    8. Kaitsmiskomisjon otsustab kinnisel istungil lõpetajale vastava akadeemilise kraadi ja/või diplomi andmise. Doktorikraadi andmine otsustatakse salajase hääletamise tulemuste alusel.

Bakalaureuse- ja magistritöid ning inseneriõppe lõputöid ja nende kaitsmist hinnatakse TTÜ ühtse hindamisskaala alusel. Kõik positiivsed hinded tähendavad edukat kaitsmist.

      Doktoritööd ja selle kaitsmist hinnatakse nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Ka vana õppekavade süsteemi magistritöid võib hinnata nõuetele vastavaks või mittevastavaks.

Negatiivse otsuse korral määrab kaitsmiskomisjon korduskaitsmise võimalikkuse ja tingimused.

    1. Kaitsmiskomisjoni protokoll edastatakse teaduskonna dekanaati. Kaitsmisprotokoll kuulub alalisele säilitamisele. Teised kaitsmisdokumendid (kaitsmistaotlus, retsensioonid, juhendaja arvamus jm) säilitatakse vastavalt dekaani kehtestatud korrale.

    2. Bakalaureusetööd, magistritööd ja inseneriõppe lõputööd säilitatakse vastavas instituudis (asutuses, keskuses) vähemalt viie aasta jooksul; doktoritööd – alaliselt TTÜ raamatukogus.



  1. Bakalaureuseeksami sooritamine

    1. Bakalaureuseeksami aja, koha ja eksamikorralduse määrab eksamikomisjoni esimees. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    2. Eksamikomisjon otsustab kinnisel istungil lõpetajale bakalaureusekraadi ja diplomi andmise. Eksamit hinnatakse TTÜ ühtse hindamisskaala alusel. Kõik positiivsed hinded tähendavad edukat sooritust.

    3. Bakalaureuseeksami kohta koostatakse eksamiprotokoll, mis edastatakse dekanaati. Eksamiprotokolle säilitatakse alaliselt.

  2. Lõpudokumentide vormistamine ja kätteandmine

    1. Isikule, kes on täitnud õppekava täies mahus, vormistatakse rektori käskkiri vastava õppe lõpetamise kohta. Teaduskonna dekanaat vormistab lõpetajale vormiko­hased vastava kõrgharidusastme lõpudokumendid: diplomi koos akadeemilise õiendiga, ülikooliseaduses ette nähtud juhtudel ka ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Lõpu­dokumentide vormid kehtestab rektor käskkirjaga vastavuses Vabariigi Valitsuse määrusega.

    2. Diplom kinnitatakse rektori ja tema määratud ametiisiku allkirjaga ning TTÜ pitseriga. Akadeemiline õiend kinnitatakse rektori määratud kahe ametiisiku allkirjaga ning TTÜ pitseriga.

    3. Diplomi väljaandmise kuupäevaks loetakse üliõpilase eksmatrikuleerimist seoses õppekava täies mahus täitmisega kinnitava käskkirja kuupäev; doktoriõppe diplomi puhul – doktoritöö kaitsmise kuupäev. Diplomi väljaandmise alusdokumente säilitatakse alaliselt.

    4. Lõpudokumendid antakse allkirja vastu lõpetajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.

    5. Lõpudokumendid antakse kätte lõpuaktusel (v.a doktoriõppe korral). Lõpuaktused korraldatakse kaks korda aastas TTÜ akadeemi­lises kalendris ette nähtud ajal. (muudetud TTÜ nõukogu 25.05.2004 määrusega nr 4)

    6. Doktoriõppe lõpudokumendid annab TTÜ rektor kätte TTÜ aastapäeva­aktusel kord aastas.

    7. Erandkorras, lõpetaja taotlusel, võib lõpudokumendid kätte anda ka teistel tähtaegadel.

  3. Kaitsmistulemuste vaidlustamine

    1. Kaitsmistulemusi võib vaidlustada, kui kaitsmisel on rikutud õigusakte, kui lõputöös esitatud andmed osutuvad võltsituiks või kui lõputöö osutub plagiaadiks. Selleks tuleb esitada TTÜ rektorile kirjalik avaldus. Rektor moodustab avalduse läbivaatamiseks sõltumatu komisjoni, kes esitab oma põhjendatud seisukoha ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast.

    2. Komisjoni seisukoha alusel võtab rektor vastu ühe järgmistest otsustest: (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

      1. lugeda avaldus põhjendamatuks;

      2. lugeda avaldus põhjendatuks ja teha kaitsmiskomisjonile ettepanek akadeemilise kraadi ja/või diplomi andmise otsus kehtetuks tunnistada.

        (3) Akadeemilise kraadi ja/või diplomi andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel otsustab kaitsmiskomisjon, kas: (muudetud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)



  1. lubada lõputöö korduvkaitsmisele;

  2. lubada esitada uus lõputöö;

      1. jätta lõpetaja alatiseks ilma kraadi ja/või diplomi taotlemise õigusest TTÜ-s.

5. peatükk


RAKENDUSSÄTTED

  1. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel antavad akadeemilised kraadid ja nende ingliskeelsed vasted

    1. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel antavad magistri- ja doktorikraadid jagunevad teaduskraadideks ja kutsekraadideks.

        (11) Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel TTÜ-s antavad bakalaureusekraadid on: (lisatud TTÜ nõukogu 24.01.06 määrusega nr 2)

      1. tehnikateaduste bakalaureus (Bachelor of Science in Engineering);

      2. loodusteaduste bakalaureus (Bachelor of Science in Natural Sciences);

      3. sotsiaalteaduste bakalaureus (Bachelor of Arts in Social Sciences);

      4. majandusteaduste bakalaureus (Bachelor of Arts in Economics)

    1. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel TTÜ-s antavad magistri teaduskraadid on:

      1. tehnikateaduste magister (Master of Science in Engineering);

      2. loodusteaduste magister (Master of Science in Natural Sciences);

      3. täppisteaduste magister (Master of Science in Natural Sciences);

      4. sotsiaalteaduste magister (Master of Arts in Social Sciences);

      5. majandusteaduste magister (Master of Arts in Economics);

      6. humanitaarteaduste magister (Master of Arts in Humanities).

    2. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel TTÜ-s antavad magistri kutsekraadid on:

      1. tehnikamagister (Master of Engineering);

      2. ärikorralduse magister (Master of Business Administration);

      3. haldusjuhtimise magister (Master of Public Administration).

    3. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel TTÜ-s antavad doktori teaduskraadid on:

      1. tehnikateaduste doktor (Doctor of Philosophy in Engineering);

      2. loodusteaduste doktor (Doctor of Philosophy in Natural Sciences);

      3. täppisteaduste doktor (Doctor of Philosophy in Natural Sciences);

      4. sotsiaalteaduste doktor (Doctor of Philosophy in Social Sciences);

      5. majandusteaduste doktor (Doctor of Philosophy in Economics).

    4. Vana õppekavade süsteemi õppekavade alusel TTÜ-s antavad doktori kutsekraadid on:

      1. tehnikadoktor (Doctor of Engineering);

      2. ärikorralduse doktor (Doctor of Business Administration).

  1. Diplomiõppe lõpetamine

Diplomiõppe lõpetamine toimub samadel alustel bakalaureuseõppe lõpetamisega vana õppekavade süsteemi õppekava alusel. Diplomiõppele ja bakalaureuseõppele võib moodustada ühiseid kaitsmiskomisjone.

  1. TTÜ õppeasutuse lõpetamine

TTÜ õppeasutuste lõpetamise tingimused ja korra kehtestab rektor, lähtudes käesolevast määrusest.

  1. Õpetajakoolituse lõpetamine

Õpetajakoolituse lõpetamise tingimused ja korra kehtestab rektor , lähtudes käesolevast määrusest.

  1. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

    1. Tunnistada kehtetuks TTÜ nõukogu 16.06.1998 otsus nr 41 “TTÜs omistatavate akadeemiliste kraadide nimetused” ja nõukogu 13.06.2000 otsus nr 35 “Muudatus TTÜs omistatavate akadeemiliste kraadide nimetustes”.

    2. Tunnistada kehtetuks TTÜ nõukogu 09.11.1999 määrusega nr 4 kinnitatud ning 20.02.2001 määrusega nr 4 ja 19.06.2001 määrusega nr 6 muudetud “Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiliste kraadide andmise eeskiri”.

    3. Tunnistada kehtetuks TTÜ nõukogu 19.06.2001 otsus nr 53 “Magistri- ja doktoritöö kaitsmise ning vastava kraadi ilma õpet läbimata taotlemise tingimused ja kord”.

  2. Määruse jõustumine

    Määrus jõustub 1. septembril 2003. a.










Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azrefs.org 2016
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə