1. Üldalused Keele- ja kirjanduspädevus




Yüklə 379.79 Kb.
səhifə7/7
tarix25.04.2016
ölçüsü379.79 Kb.
1   2   3   4   5   6   7

Kirjandustekste käsitlemiseks. Lugemiseks ja terviklikuks käsitlemiseks valitakse alljärgnevast loendist vähemalt neli teost.

Antiikkirjandus. Kreeka ja Rooma müüdid (valikuliselt), Homeros „Ilias“ või „Odüsseia“ (fragmendid), Sappho luuletused (valikuliselt), Aischylos „Aheldatud Prometheus“, Sophokles „Antigone“, Euripides „Medeia“, Aristofanes „Pilved“, Gaius Valerius Catulluse luuletused (valikuliselt), Horatiuse luuletused (valikuliselt).

Keskaja kirjandus. „Nibelungide laul“ (fragmendid), „Tristan ja Isolde“ (fragmendid), keskaja lüürika, „Jutustus möödunud aastatest“ (fragmendid), „Lugu Igori sõjaretkest“, Dante „Jumalik komöödia“ või „Põrgu“ (fragmendid).

Renessansikirjandus. Francesco Petrarca sonetid, William Shakespeare „Hamlet“, sonetid.

Klassitsismi- ja valgustuskirjandus. Pierre Corneille „Cid“, Molière „Tartuffe“, Johann Wolfgang von Goethe „Faust“ I osa, fragmendid, Gavril Deržavin „Jumal“, „Külaelu kiituseks“, Deniss Fonvizini komöödiad valikuliselt, Nikolai Karamzin „Vaene Liisa“.

Õppetegevus

Kirjandusteose probleemide analüüs eeldab, et õpilased on enne tutvunud selle kirjandusperioodi (antiikaja, keskaja, valgustusaja) ajaloolis-kultuurilise eripäraga, kuhu käsitletav teos kuulub. Teoste iseseisvale lugemisele järgneb arutelu dispuudi, diskussiooni, seminari või konverentsi vormis. Õpitakse pähe luuletekste ja analüüsitakse neid, valmistatakse ette suulisi ja kirjalikke ettekandeid, referaate ning esitlusi, kirjutatakse kirjandeid, esseid ja uurimistöid.


3.7. Valikkursus „Tänapäeva vene kirjandus“

Kursuse lühikirjeldus

Kursus avardab õpilase võimalusi mõista kirjaniku kunstilist maailma ajaloolis-kirjanduslikus kontekstis. Kursus hõlmab perioodi 20. sajandi 80. aastate lõpust kuni tänapäevani. Nende aastate kirjandus (eriti viimased kümme aastat) on õpilasele iseseisvaks mõistmiseks keeruline, sest tänapäeva kultuuriloolise arengu etapp asub evolutsioonilise kriisi perioodis. Kirjandusteaduses ei ole ühist seisukohta, kuidas kvalifitseerida uue kirjanduse mõistet. Seepärast on õpilastel uusi teoreetilisi teadmisi omandades vaja õpetaja abi.

Kirjandusteost käsitledes tugineb õpilane omandatud teoreetilistele ja praktilistele teadmistele ning oma isiklikule elukogemusele. Kursusesse on valitud nüüdisaja kirjanduse teoseid, mille probleemiasetus on gümnaasiumiõpilasele lähedane. Kursuse õppimine aitab õpilastel orienteeruda probleemides, mida on vahelduva eduga tõstatatud tänapäeva vene kirjanduses, ning kujundada oma suhtumist nendesse. Kirjandusklassika eelneva õppimise ja oma isikliku kogemuse toel kujuneb õpilasel püsivam huvi lugemise vastu ning laieneb silmaring.

Õpilased tutvuvad tänapäeva vene kirjanduse huvitavamate teostega, analüüsivad nende kunstilisi iseärasusi ja kõlbelist problemaatikat. On tähtis, et õpilased mõistaksid kirjanduse erinevate suundade teoste esteetilist eripära, kuid mõtestaksid neis teostes käsitletavaid probleeme ka oma elukogemuse prisma läbi. Kirjandusteoste loend on soovituslik: õpetaja otsustab ise, mis teoseid käsitletakse põhjalikumalt, mida ülevaate korras.



Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane:



  1. tutvub tänapäeva vene kirjanduse põhitendentsidega ning tänapäeva vene kirjanike loomingu ja huvitavamate teostega; õpib nüüdiskirjanduses nägema traditsioone ning uuenduslikkust;

  2. arendab kirjandusteoste probleemse ja kirjandusteadusliku analüüsi vilumusi ning kujundab isiklikku suhtumist loetusse;

  3. arendab oma kunstimaitset, õpib süvenenult ja teadlikult lugema;

  4. tunneb vajadust ilukirjanduse lugemise järele ning mõistab, et kirjandus on inimese vaimse kultuuri lahutamatu osa.

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:



  1. teab ja analüüsib tänapäeva vene kirjanduse üksikuid teoseid;

  2. analüüsib ning tõlgendab loetud luuletuste, proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;

  3. mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;

  4. väljendab oma argumenteeritud arvamust loetud teosest suulises ja kirjalikus vormis ning vormistab neid korrektselt;

  5. teeb loov- ja uurimistöid ning ettekandeid;

  6. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.

Õppesisu

Temaatika. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjandus. Uus vaade sõja kujutamisele. Tänapäeva vene kirjanduse kangelane piirsituatsioonis ning tema katsed mõista elu mõtet uue realismi teostes. Kõlbelise degradeerumise probleemid. Inimese kõlbelise valiku probleem. Massikirjandus ja selle orientatsioon massilisele nõudlusele. Peresuhted tänapäeva vene kirjanduses. Maailma mõistmine kaosena. Kirjandus kui intellektuaalne mäng.

Mõisted: tänapäevane kirjandusprotsess; intertekstuaalsus (teksti suhe teiste kirjandusallikatega); kirjandustraditsioonide järgimine ning uuenduslikkus; tänapäeva vene kirjanduse žanrid (traditsioonilised ja uued); fantasy ehk fantastiline romaan; avantüüriromaan, nn uus detektiivromaan; kontseptualism tänapäeva luules, massikirjandus.

Arutlusteemasid: Uus vaade sõja kujutamisele. Loogiliste ja ajaliste seoste rikkumine kunstiteose kangelase teadvuses. Ajaloolise mälu kadumine inimestel. Inimese piiritu püüd materiaalsele heaolule ning selle tagajärjed meie ajal. Tänapäeva kirjandustegelase iseärasused vene kirjanduses. Põhiteemasid ja probleeme tänapäeva vene kirjanduses.

Kirjandustekste käsitlemiseks. Lugemiseks ja terviklikuks käsitlemiseks valitakse 4 teost alljärgnevast loendist: Sergei Kaledin „Rahupaik“; Svetlana Aleksievitš „Tsinki poisid”; Aleksander Varlamov „Lõhe“; Dmitri Lipskerov „Leevikese liha“; Sergei Minajev „Duxless“; Andrei Gelasimov „Õrn vanus”; Andrei Rubaniv „Хлорофилия“; Vladimir Sorokin „Tuisk“; Jevgeni Griškovetsi jutustused; Dina Rubina jutustused; Viktoria Tokareva jutustused; Zahhar Prilepin „Valge ruut” või teised jutustused; Juz Aleškovski „Предпоследняя жизнь. Записки везунчика“; Dmitri Bõkov „Kalender“ või teised teosed; Pavel Sanajev „Похороните меня за плинтусом“; Olga Slavnikova „Стрекоза, увеличенная до размеров собаки“ või teised; Aleksei Slapovski „Синдром Феликса“ või teised; Boris Akunin „Алтын толобас“ või teised; Aleksandra Marinina jutustused; Sergei Lukjanenko „Mustand”, „Puhtand” või teised; Nik Perumov „Алиедора“ või teised. Tänapäeva lüürika: Timur Kibirov, Dmitri Prigov, Igor Irtenjev.

Õppetegevus

Õppes kombineeruvad õppe eri liigid, kuid loengumeetodit rakendatakse minimaalselt. Rakendatakse erinevaid iseseisva töö vorme: teoste lugemine, diskussioon, dispuut, seminar. Õpilased koostavad ülevaateid, retsensioone, referaate, esitlusi; kirjutavad kirjandeid, teevad uurimistöid.


3.8. Valikkursus „Maailmakirjandus 20. sajandi II poolel kuni 21. sajandi alguseni“

Kursuse lühikirjeldus

Kursus tutvustab õpilastele maailmakirjanduse põhitendentse, hõlmates perioodi 1960. aastaist tänapäevani. Selle perioodi kirjandus on äärmiselt mitmekülgne nii oma kunstiliste suundumuste kui ka problemaatika poolest. Seadmata ülesandeks detailset tutvumist kõigi voolude ja suundadega, eeldab kursus tähtsamate maailmakirjanduse nähtuste käsitlust (neomütoloogiline romaan, intellektuaalne proosa, romaan-mõistujutt, postmodernistlik kirjandus).

Kirjandusteoste loendit koostades on lähtutud eeskätt teoste kunstiväärtusest, esitatud probleemide tähtsusest ning nende mõtestamise sügavusest, kuid loendisse on lülitatud ka mõni autor, kelle loomingut seostatakse nn massikirjandusega. Tutvumist massibelletristikaga on vaja, sest see on tänapäeva kirjanduse lahutamatu osa. Kirjandusteoste loend ei ole ammendav, sest kirjutatakse pidevalt uusi huvitavaid teoseid, mida võib lülitada loetavate ja käsitletavate tekstide hulka. Kursus aitab õpilasel orienteeruda raamatute tulvas, eristada tõsiseid teoseid meelelahutuslikust belletristikast ning mõista tõelise kirjanduse ja kitši erinevust.

Kirjanduse loendist valib õpetaja õpilaste ettepanekuid arvestades 4–5 tähtsamat romaani ja jutustust terviklikuks analüüsiks, arvestades õpilaste huve, teoste probleemide aktuaalsust ning tekstide jõukohasust. Samal ajal on kirjanduse nimekiri avatud: õpetaja võib seda täiendada maailmakirjanduse uute teostega, mis on ilmunud kvaliteetses tõlkes.



Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane:



  1. tutvub viimase poolsajandi maailmakirjanduse põhitendentsidega ja huvitavamate kirjanike loominguga; omandab arusaama maailmakirjandusest kui ühtsest protsessist;

  2. arendab teoste iseseisva kompleksse analüüsi oskusi ning kujundab suhtumist loetusse;

  3. arendab kunstimaitset ning õpib süvenemisega ja mõtestatult lugema;

  4. tunneb vajadust lugeda ilukirjandust ning mõistab, et ilukirjandus on inimese vaimse kultuuri lahutamatu osa.

Õpitulemused 

Õpilane:


  1. teab ja analüüsib tänapäeva maailmakirjanduse üksikuid teoseid ning mõistab nende problemaatikat;

  2. analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;

  3. mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;

  4. väljendab oma argumenteeritud arvamust loetud teosest suulises ja kirjalikus vormis ning vormistab neid korrektselt;

  5. teeb loov- ja uurimistöid ning ettekandeid;

  6. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.

Õppesisu

Temaatika. Maailmakirjandus viimasel poolsajandil: suundumuste ning tendentside mitmekesisus. Nüüdisühiskonna väärtused ning nende devalvatsioon. Postmodernism kirjanduses: esteetilised printsiibid, maailma ja inimese kujutamise iseärasused.

Meeleheitefilosoofia. Alternatiivne kirjandus. Massikirjandus.

Inimese võõrandumise ja üleüldise mittekommunikatiivsuse probleem.

Kõlbelise enesemääratluse probleem.

Seesmise vabaduse ja sotsiaalse sõltumatuse probleem.

Mõisted: alternatiivne kirjandus, neomütologism, filosoofiline romaan, filosoofiline mõistujutt, psühholoogiline proosa, bojevik, thriller, detektiivromaan, õudusromaan, katastroofiromaan, fantasy.

Arutlusteemasid. Inimese eneseteostus muutuvas maailmas: kõlbeliste orientiiride ning väärtuste ümberhindamine. Kindlakskujunenud stereotüüpide eitamine. Nüüdisühiskonna väärtused. Inimene multimeediaruumis. Individuaalne ja massiteadvus. Konformism ja protestikäitumine. Eemaldumine reaalsusest kui olemasolevate probleemide lahendamatuse ja ühiskonna parandamatuse tunnistamine. Muutuva maailma tajumise ja teadvustamise paradoksid. Sallivuse teema maailma tänapäeva maailmakirjanduses.

Kirjandustekste käsitlemiseks. Lugemiseks ja terviklikuks käsitlemiseks valitakse 4 teost alljärgnevast loendist: Christopher Buckley „Siin suitsetatakse“; Frédéric Beigbeder „99 franki“ või „Siili elegantsus”; Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“; Heinrich Böll „Hoolitsevas piiramisrõngas“; Jorge Luis Borges „Markuse evangeelium“, „Сообщение Броуди“; Stephen King „Unenägude püüdja“ või teised; Paulo Coelho „Alkeemik“; Janusz Leon Wiśniewski „Одиночество в сети“; Milan Kundera „Olemise talumatu kergus“; Mario Vargas Llosa „Kutsikad“; Iris Murdoch „Meri, meri”; Haruki Murakami „Aluspind“ („Подземка“); Bernard Werber „Inglite impeerium“; Milorad Pavic „Raudne eesriie“; Chuck Palahniuk „Kaklusklubi“; Françoise Sagan „Прощай, грусть”; John Fowles „Daniel Martin“; Irwin Shaw „Rikas mees, vaene mees“; Umberto Eco „Roosi nimi“; Éric-Emmanuel Schmitt „Oskar ja roosa daam”, „Noi lapsed”; Daniel Keyes „Lilled Eldžeronile”; Tennessee WilliamsTramm nimega „Iha“; Bernhard Schlink „Ettelugeja“ („Чтец”); James Graham Ballard „Betooni saar”; Alex Garland „Rand”.

Õppetegevus

Õppes kombineeruvad õppe eri liigid, kuid loengumeetodit rakendatakse minimaalselt. Prioriteetsed on õpilaste iseseisva töö vormid: suuliste esinemiste ja kirjalike sõnavõttude, ülevaadete, referaatide ning retsensioonide ettevalmistamine ja esseede kirjutamine.



Kursuse eesmärke on võimalik saavutada üksnes pideva ja süstemaatilise lugemise korral. Põhirõhk pannakse iseseisvale kodusele lugemisele, mida täiendatakse lugemise eri liikide rakendamisega tunnis. See on hädavajalik kas või selleks, et kirjandustunnis kõlaks kunstiline sõna, et kirjandusteost tajutaks esmajoones kunstiteosena. Teoseid arutatakse ning analüüsitakse diskussioonide, dispuutide, lugejakonverentside ning seminaride vormis.
1   2   3   4   5   6   7


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azrefs.org 2016
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə